Tapa raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 7. august 2014, kell 09:21

Tapa raudteejaam on raudteejaam Lääne-Virumaal Tapal.

Pärast Tapat jaguneb raudtee kaheks. Tallinna-Narva raudtee suundub Narva poole, mil esimene peatus reisirongidel on Kadrina (rahvusvahelistel reisirongidel Rakvere). Tapa-Tartu raudtee hargneb Tartu poole, esimene peatus reisirongidel on Tamsalu. Tapal asub neli madalat perrooni pikkusega 230 m, 400 m, 470 m ja 540 m.

Tapal peatuvad kõik seda läbivad Elroni idasuunalised reisirongid (vt www.elron.ee),

samuti GoRaili Tallinna-Moskva rong ja Tallinna-Peterburi rong

Ajalugu

Jaam avati aastal 1870, seoses (Paldiski-)Tallinn-Narva raudtee rajamisega. Seoses Tartu harutee rajamisega 1876. aastal sai Tapast sõlmjaam ja selle juurde tekkis peagi alevik. Ehitati depoo (Tapa depoo), remonditöökoda, mis on hävinenud, ja teine ooteplatvorm.

Jaamahoone

Tapa esimene jaamahoone valmis aastal 1870. See sarnanes Aegviidu jaamahoonega. Puidust jaamahoone lammutati uue ehitamise käigus.

Tapa uue jaamahoone ehitamist alustati 1910. aastal paiku. 1928. aastal valmis paekivist ja punastest tellistest jaamahoone, mis tüüpilise omaaegse ehitisena meenutas Peterburi vaksaleid. Peasissepääsu rõhutas jämedalt tahutud paekividest keskrisaliit, mis praeguseks on lihtsustatult kaarjaks ümber ehitatud. Vaksalist Narva pool paikneb võimas, kahe paagi ja tellisseintega veetorn. Jaamahoone on korduvalt õlivärviga üle värvitud. Praegu seisab jaamahoone tühjalt ja on halvas seisukorras.

Kirjandus

Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)

Eelnev peatus	Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel	Järgnev peatus
Lehtse	Tapa	Narva poole:
		Kadrina
		Tartu poole:
		Tamsalu

@@ 5. rida: / 5. rida: @@
 '''Tapa raudteejaam''' on [[raudteejaam]] [[Lääne-Virumaa]]l [[Tapa]]l.
-Pärast Tapat jaguneb [[raudtee]] kaheks. Üks [[Narva]] poole, mil esimene peatus [[reisirong]]idel on [[Kadrina raudteejaam|Kadrina]] (Tallinna-Moskva rongidel [[Rakvere raudteejaam|Rakvere]]). Teine raudtee suundub [[Tartu]]sse ja sealt edasi. Sinna poole on esimene peatus [[reisirong]]idel [[Tamsalu raudteejaam|Tamsalu]].
+Pärast Tapat jaguneb [[raudtee]] kaheks. [[Tallinna-Narva raudtee]] suundub [[Narva]] poole, mil esimene peatus [[reisirong]]idel on [[Kadrina raudteejaam|Kadrina]] (rahvusvahelistel reisirongidel [[Rakvere raudteejaam|Rakvere]]).
+[[Tapa-Tartu raudtee]] hargneb [[Tartu]] poole, esimene peatus reisirongidel on [[Tamsalu raudteejaam|Tamsalu]].
 Tapal asub neli madalat [[perroon]]i pikkusega 230 m, 400 m, 470 m ja 540 m.
-Tapal peatuvad kõik seda läbivad Elroni rongid (vt www.elron.ee),
+Tapal peatuvad kõik seda läbivad [[Elron]]i idasuunalised reisirongid (vt www.elron.ee),
-samuti [[Tallinna–Moskva raudteeliin|Tallinna-Moskva rong]] ja Tallinna-Peterburi rong
+samuti [[GoRail]]i [[Tallinna–Moskva raudteeliin|Tallinna-Moskva rong]] ja [[Tallinna-Peterburi raudteeliin|Tallinna-Peterburi rong]]
 ==Ajalugu==
@@ 19. rida: / 19. rida: @@
 Tapa esimene [[jaamahoone]] valmis aastal [[1870]]. See sarnanes [[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]] jaamahoonega. Puidust jaamahoone lammutati uue ehitamise käigus.
-Tapa uue [[jaamahoone]] ehitamist alustati [[1910]]. aastal paiku. [[1928]]. aastal valmis [[paekivi]]st ja punastest tellistest jaamahoone, mis tüüpilise omaaegse ehitisena meenutas [[Peterburi]] vaksaleid. Peasissepääsu rõhutas jämedalt tahutud paekividest keskrisaliit, mis praeguseks on lihtsustatult kaarjaks ümber ehitatud. Vaksalist [[Narva]] pool paikneb võimas, kahe paagi ja tellisseintega [[veetorn]]. Jaamahoone on korduvalt [[õlivärv]]iga üle värvitud. Praegu seisab jaamahoone tühjalt.
+Tapa uue [[jaamahoone]] ehitamist alustati [[1910]]. aastal paiku. [[1928]]. aastal valmis [[paekivi]]st ja punastest tellistest jaamahoone, mis tüüpilise omaaegse ehitisena meenutas [[Peterburi]] vaksaleid. Peasissepääsu rõhutas jämedalt tahutud paekividest keskrisaliit, mis praeguseks on lihtsustatult kaarjaks ümber ehitatud. Vaksalist [[Narva]] pool paikneb võimas, kahe paagi ja tellisseintega [[veetorn]]. Jaamahoone on korduvalt [[õlivärv]]iga üle värvitud. Praegu seisab jaamahoone tühjalt ja on halvas seisukorras.
 ==Kirjandus==
-*Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)
+*[[Mehis Helme]] "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)
 {| class="wikitable" style="margin: auto; margin-top: 5px; clear: both; font-size:95%; text-align:center"