Allveelaev: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:USS Grayling;0801804.jpg|thumb|Allveelaev USS Grayling]]
[[Pilt:USS Grayling;0801804.jpg|thumb|Allveelaev USS Grayling]]
'''Allveelaev''' on [[laev]] [[liikumine|liikumiseks]] veepinna all. Allveelaevad leiavad enamasti kasutust sõja- või mereuurimislaevadena.
'''Allveelaev''' on [[laev]] [[liikumine|liikumiseks]] veepinnal või enamasti sukeldununa vee all. Allveelaevu kasutatakse sõja- või mereuurimislaevadena.


Sõjanduses on allveelaevade suureks eeliseks see, et nad suudavad praktiliselt nähtamatuks jäädes liikuda täielikult [[vesi|vee]] all, ja püsida seal isegi mitu kuud järjest. Vee all liikumist võimaldava [[elektrimootor]]i ja [[torpeedo]] leiutamine muutis allveelaevad [[Esimene maailmasõda|Esimese]] ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal sõjalaevastike võimsaks löögijõuks. Tänapäeva allveelaevadel on kas [[diiselmootor|diisel]]- ja elektrimootor või [[tuumareaktor]]. Allveelaevad on tänapäeval enamasti patrull-laevad ja rakettrelvastusega sõjalaevad. Suurriikide allveelaevad kannavad ka [[tuumalõhkepea]]dega mandritevahelisi [[rakett]]e.
Sõjanduses on allveelaevade suureks eeliseks praktiline nähtamatus ja liikuvus [[vesi|vee]] all ning püsida seal isegi kuid. Piisavalt elektrienergiat salvestatavate [[aku]]de varul vee all liikumist võimaldav [[elektrimootor]] ja relvana kasutatav [[torpeedo]] muutsid allveelaeva [[Esimene maailmasõda|Esimese]] ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal sõjalaevastike võimsaks löögijõuks.

Tänapäeva allveelaevad on varustatud kas [[diiselmootor|diisel]]- ja elektrimootoriga või [[tuumareaktor]]ilt saadud energiaga käitatava [[auruturbiin]]iga. Sõja-allveelaevad on tänapäeval enamasti relvastatud tuumalõhkepadega ballistiliste [[rakett]]idega.


Väikesi allveelaevu kasutatakse enamasti mereuurimislaevadena.
Väikesi allveelaevu kasutatakse enamasti mereuurimislaevadena.
11. rida: 13. rida:
Legend jutustab, et esimest korda olevat allveelaevu kasutanud [[Aleksander Suur]]e sõjamehed [[Tüüros]]e ([[Liibanoni]]) piiramisel [[332]].a. e. Kr. Et linna kaitsjad neid ei näeks, olevat nad liikunud vee all klaastünnides.
Legend jutustab, et esimest korda olevat allveelaevu kasutanud [[Aleksander Suur]]e sõjamehed [[Tüüros]]e ([[Liibanoni]]) piiramisel [[332]].a. e. Kr. Et linna kaitsjad neid ei näeks, olevat nad liikunud vee all klaastünnides.


[[24. veebruar]]il [[1851]] testis Saksa leiutaja [[Sebastian Bauer]] [[Kiel]]i sadamas oma esimest allveelaeva, mis lõppes paraku selle mahajätmisega.<ref>[http://forte.delfi.ee/news/teadus/24-veebruaril-1851-testis-sebastian-bauer-oma-esimest-allveelaeva-ja-laks-pohja.d?id=68094117 24. veebruaril 1851 testis Sebastian Bauer oma esimest allveelaeva (ja läks põhja)], Forte, 24. veebruar 2014</ref>
[[24. veebruar]]il [[1851]] testis Saksa leiutaja [[Sebastian Bauer]] [[Kiel]]i sadamas oma esimest allveelaeva, mis lõppes paraku selle uppumisega.<ref>[http://forte.delfi.ee/news/teadus/24-veebruaril-1851-testis-sebastian-bauer-oma-esimest-allveelaeva-ja-laks-pohja.d?id=68094117 24. veebruaril 1851 testis Sebastian Bauer oma esimest allveelaeva (ja läks põhja)], Forte, 24. veebruar 2014</ref>


[[Pilt:Allveelaevageo.jpg|thumb|800px|left|See kaart annab ülevaate, milliste maailma riikide sõjalaevastiku hulka kuuluvad allveelaevad.]]
[[Pilt:Allveelaevageo.jpg|thumb|800px|left|See kaart annab ülevaate, milliste maailma riikide sõjalaevastiku hulka kuuluvad allveelaevad.]]

Redaktsioon: 6. aprill 2014, kell 16:59

Allveelaev USS Grayling

Allveelaev on laev liikumiseks veepinnal või enamasti sukeldununa vee all. Allveelaevu kasutatakse sõja- või mereuurimislaevadena.

Sõjanduses on allveelaevade suureks eeliseks praktiline nähtamatus ja liikuvus vee all ning püsida seal isegi kuid. Piisavalt elektrienergiat salvestatavate akude varul vee all liikumist võimaldav elektrimootor ja relvana kasutatav torpeedo muutsid allveelaeva Esimese ja Teise maailmasõja ajal sõjalaevastike võimsaks löögijõuks.

Tänapäeva allveelaevad on varustatud kas diisel- ja elektrimootoriga või tuumareaktorilt saadud energiaga käitatava auruturbiiniga. Sõja-allveelaevad on tänapäeval enamasti relvastatud tuumalõhkepadega ballistiliste rakettidega.

Väikesi allveelaevu kasutatakse enamasti mereuurimislaevadena.

Ajalugu

Legend jutustab, et esimest korda olevat allveelaevu kasutanud Aleksander Suure sõjamehed Tüürose (Liibanoni) piiramisel 332.a. e. Kr. Et linna kaitsjad neid ei näeks, olevat nad liikunud vee all klaastünnides.

24. veebruaril 1851 testis Saksa leiutaja Sebastian Bauer Kieli sadamas oma esimest allveelaeva, mis lõppes paraku selle uppumisega.[1]

See kaart annab ülevaate, milliste maailma riikide sõjalaevastiku hulka kuuluvad allveelaevad.

Viited

Vaata ka

Välislingid

Mall:Link GA Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA


Mall:Link FA Mall:Link FA