Allveelaev: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:USS Grayling;0801804.jpg|thumb|Allveelaev USS Grayling]] |
[[Pilt:USS Grayling;0801804.jpg|thumb|Allveelaev USS Grayling]] |
||
'''Allveelaev''' on [[laev]] [[liikumine|liikumiseks]] |
'''Allveelaev''' on [[laev]] [[liikumine|liikumiseks]] veepinnal või enamasti sukeldununa vee all. Allveelaevu kasutatakse sõja- või mereuurimislaevadena. |
||
Sõjanduses on allveelaevade suureks eeliseks |
Sõjanduses on allveelaevade suureks eeliseks praktiline nähtamatus ja liikuvus [[vesi|vee]] all ning püsida seal isegi kuid. Piisavalt elektrienergiat salvestatavate [[aku]]de varul vee all liikumist võimaldav [[elektrimootor]] ja relvana kasutatav [[torpeedo]] muutsid allveelaeva [[Esimene maailmasõda|Esimese]] ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal sõjalaevastike võimsaks löögijõuks. |
||
Tänapäeva allveelaevad on varustatud kas [[diiselmootor|diisel]]- ja elektrimootoriga või [[tuumareaktor]]ilt saadud energiaga käitatava [[auruturbiin]]iga. Sõja-allveelaevad on tänapäeval enamasti relvastatud tuumalõhkepadega ballistiliste [[rakett]]idega. |
|||
Väikesi allveelaevu kasutatakse enamasti mereuurimislaevadena. |
Väikesi allveelaevu kasutatakse enamasti mereuurimislaevadena. |
||
11. rida: | 13. rida: | ||
Legend jutustab, et esimest korda olevat allveelaevu kasutanud [[Aleksander Suur]]e sõjamehed [[Tüüros]]e ([[Liibanoni]]) piiramisel [[332]].a. e. Kr. Et linna kaitsjad neid ei näeks, olevat nad liikunud vee all klaastünnides. |
Legend jutustab, et esimest korda olevat allveelaevu kasutanud [[Aleksander Suur]]e sõjamehed [[Tüüros]]e ([[Liibanoni]]) piiramisel [[332]].a. e. Kr. Et linna kaitsjad neid ei näeks, olevat nad liikunud vee all klaastünnides. |
||
[[24. veebruar]]il [[1851]] testis Saksa leiutaja [[Sebastian Bauer]] [[Kiel]]i sadamas oma esimest allveelaeva, mis lõppes paraku selle |
[[24. veebruar]]il [[1851]] testis Saksa leiutaja [[Sebastian Bauer]] [[Kiel]]i sadamas oma esimest allveelaeva, mis lõppes paraku selle uppumisega.<ref>[http://forte.delfi.ee/news/teadus/24-veebruaril-1851-testis-sebastian-bauer-oma-esimest-allveelaeva-ja-laks-pohja.d?id=68094117 24. veebruaril 1851 testis Sebastian Bauer oma esimest allveelaeva (ja läks põhja)], Forte, 24. veebruar 2014</ref> |
||
[[Pilt:Allveelaevageo.jpg|thumb|800px|left|See kaart annab ülevaate, milliste maailma riikide sõjalaevastiku hulka kuuluvad allveelaevad.]] |
[[Pilt:Allveelaevageo.jpg|thumb|800px|left|See kaart annab ülevaate, milliste maailma riikide sõjalaevastiku hulka kuuluvad allveelaevad.]] |
Redaktsioon: 6. aprill 2014, kell 16:59
Allveelaev on laev liikumiseks veepinnal või enamasti sukeldununa vee all. Allveelaevu kasutatakse sõja- või mereuurimislaevadena.
Sõjanduses on allveelaevade suureks eeliseks praktiline nähtamatus ja liikuvus vee all ning püsida seal isegi kuid. Piisavalt elektrienergiat salvestatavate akude varul vee all liikumist võimaldav elektrimootor ja relvana kasutatav torpeedo muutsid allveelaeva Esimese ja Teise maailmasõja ajal sõjalaevastike võimsaks löögijõuks.
Tänapäeva allveelaevad on varustatud kas diisel- ja elektrimootoriga või tuumareaktorilt saadud energiaga käitatava auruturbiiniga. Sõja-allveelaevad on tänapäeval enamasti relvastatud tuumalõhkepadega ballistiliste rakettidega.
Väikesi allveelaevu kasutatakse enamasti mereuurimislaevadena.
Ajalugu
Legend jutustab, et esimest korda olevat allveelaevu kasutanud Aleksander Suure sõjamehed Tüürose (Liibanoni) piiramisel 332.a. e. Kr. Et linna kaitsjad neid ei näeks, olevat nad liikunud vee all klaastünnides.
24. veebruaril 1851 testis Saksa leiutaja Sebastian Bauer Kieli sadamas oma esimest allveelaeva, mis lõppes paraku selle uppumisega.[1]
Viited
- ↑ 24. veebruaril 1851 testis Sebastian Bauer oma esimest allveelaeva (ja läks põhja), Forte, 24. veebruar 2014
Vaata ka
- Kommunikatsioon allveelaevadega
- Allveelaevastiku Sihtkapital
- Lembit (allveelaev)
- Tuumaallveelaev
- Ronis-klassi allveelaevad
Välislingid
- uboat.net
- The Winans Cigar Ships
- 2011-02-01, New attack sub starts sea trail as ice goes – Graney Class Submarine
- BBC Columbia narkoveo allveelaevadest:
- 100ft drug submarine seized in Colombia, bbc.co.uk, 15. veebruar 2011
- Farc's drug submarine seized in Colombia, bbc.co.uk, 25. september 2011
- Colombians seize $2m Farc drug submarine, bbc.co.uk, 26. september 2011