Torino surilina: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 10. oktoober 2013, kell 19:58

Torino surilina on väidetavalt Jeesuse surnukeha katmiseks kasutatud lina, millele on seletamatul kombel tekkinud negatiivis inimkujutis. Surilina mõõtmed on 4,36×1,10 m.

Kujutis on röntgenilaadne: ka luustik on õrnalt nähtav^[1]. Kujutise kolmemõõtmeline analüüs on näidanud, et tegu on olnud reaalse inimesega.

Esimest korda mainiti Torino surilina 14. sajandil^[viide?]. Prantsuse rüütel Geoffroy de Charny pani selle 20. juunil 1353 Lirey kirikus avalikult välja. See tekitas avalikkuses vastumeelsust, sest Lirey kuulus Troyes' piiskopkonda ja Troyes' piiskop teatas pärast uurimist, et see lina polevat muud kui värvitud lõuend.

1389. aastal nimetas piiskop Pierre D'Arcis kirjas vastupaavst Clemens VII-le surilina võltsinguks ja lisas, et ka tema eelkäija Henri de Poitiers pidas seda võltsinguks, kuna Piiblis pole lina kohta midagi öeldud, ehkki kujutis surilinal pidanuks igale selle nägijale meelde jääma.

Jean Calvin nimetas 1543. aastal surilina võltsinguks, sest Johannese evangeeliumi järgi olevat Jeesuse surilina olnud kaheosaline: keha jaoks eraldi ja pea jaoks eraldi (Jh. 20:6-7).^[2] Siiski on ka pea jaoks olnud Jeesuse higirätik ehk (ladina k. 'Sudarium') säilinud. Higirätikul on sarnased verejäljed mis Torino surilinal ja ka veregrupp on sama^[3].

1988. aastal radiosüsiniku meetodil tehtud analüüs näitas, et tegu on keskaegse võltsinguga. Samaaegselt analüüsiti kiunäidiseid Arizona ülikoolis, Oxfordi ülikoolis ja Zürichi Tehnikaülikoolis. Jõuti järeldusele, et taimed, millest lina on valmistatud, on kasvanud vastavalt 646±31, 750±30 ja 676±24 aastat tagasi. Selle kaalutud keskmine oli 689±16 aastat, mis vastas 68% tõenäosusega aastaile 1273–1288 ja 95% tõenäosusega aastaile 1260–1390. Vastav ametlik ja täielik aruanne ilmus ajakirjas "Nature"^[4]. Siiski osutus 1988. aasta analüüs valeks, sest analüüsiti kangakiude lina põlenud ja paigatud osast.^[5].

Šveitsi politsei kriminalist Max Frei ja Iisraeli botaanik Uri Baruch on uurinud surilina ja avastanud, et seal peal on taime- ja kivimiosi, millest osad esinevad üksnes Iisraelis Jeruusalemma lähistel^[6], teised muuhulgas ka Konstantinoopolis ja Edassas Türgis^[7]. Frei oli skeptikute arvates isehakanud asjatundja, kellel polnud vastavat väljaõpet. Varem oli Frei tuntuks saanud sellega, et tunnistas autentseks "Hitleri päeviku", mis pisut hiljem leiti olevat võltsing^[8].

Kunstiajaloolane Nicholas Allen väidab, et kujutis tekitati Torino surilinale fotograafilisel meetodil. 11. sajandil avaldas araabia teadlane Ibn al-Haytham raamatu "Optika raamat", mis tõlgiti 14. sajandil ladina keelde. Selles raamatus olevad teadmised on Alleni sõnul piisavad primitiivsete fotode valmistamiseks. Ta kaitses sel teemal doktoritöö^[9] ja kirjutas raamatu, mille kohaselt võib Torino surilina olla maailma vanim foto.^[10]

Linal leidub inimvere jälgi. Veregrupp on AB, mis on Lähis-Idas väga levinud^[11]^[12].

Katoliku ja õigeusu kirik peavad surilina ehtsaks.

Viited

↑ http://www.staycatholic.com/the_shroud_of_turin.htm
↑ John Calvin, "Treatise on Relics" 1543, tõlkinud Valerian Krasinski 1854; 2. trükk Edinburgh: John Stone, Hunter & Co. 1870; ümbertrükk Joe Nickelli sissejuhatusega, Amherst: Prometheus Books, 2009
↑ http://www.shroud.com/guscin.htm
↑ P.E. Damon, D.J. Donahue, B.H. Gore, A.L. Hatheway, A.J.T. Jull, T.W. Linick, P.J. Sercel, L.J. Toolin, C.R. Bronk, E.T. Hall, R.E.M. Hedges, R. Housley, I.A. Law, C. Perry, G. Bonani, S. Trumbore, W. Woelfi, J.C. Ambers, S.G.E. Bowman, M.N. Lesse, M.S. Tite. "Radiocarbon Dating of the Shroud of Turin". Nature 1989, 337, 611-615
↑ http://www.shroudofturin4journalists.com/carbon14.htm
↑ http://www.world-mysteries.com/sar_2.htm
↑ Max Frei, "Nine Years of Palynological Studies on the Shroud", Shroud Spectum International, juuni 1982, lk. 3-7
↑ Robert Carroll, "The Skeptic Dictionary", Hoboken, John Wiley and Sons 2003, ISBN 0-471-27242-6
↑ Nicholas Allen. "The methods and techniques employed in the manufacture of the Shroud of Turin." Durban-Westville'i ülikool 1993
↑ Nicholas Allen."The Turin Shroud and the Crystal Lens." Empowerment Technologies, Port Elizabeth 1998
↑ http://www.shroud.com/guscin.htm
↑ Jaan Martinson, "Torino surilina – kas ristil surnud Kristuse portree?" Õhtuleht, 11. aprill 2009

Kirjandus

Frank C. Tribbe, "Kas Jeesuse portree? Torino surilina lugu", Olion 2008 (tõlkinud Ann Kivikangur)

Välislingid

"Vatikan näitab Torino surilina 2010. aastal" Postimees, 2. juuni 2008
Santa Sindone - La conservazione
Virtuaalne Torino surilina pilt

Mall:Link FA Mall:Link FA

[1] ttp://www.staycatholic.com/the_shroud_of_turin.htm

[2] John Calvin, "Treatise on Relics" 1543, tõlkinud Valerian Krasinski 1854; 2. trükk Edinburgh: John Stone, Hunter & Co. 1870; ümbertrükk Joe Nickelli sissejuhatusega, Amherst: Prometheus Books, 2009

[3] ttp://www.shroud.com/guscin.htm

[4] P.E. Damon, D.J. Donahue, B.H. Gore, A.L. Hatheway, A.J.T. Jull, T.W. Linick, P.J. Sercel, L.J. Toolin, C.R. Bronk, E.T. Hall, R.E.M. Hedges, R. Housley, I.A. Law, C. Perry, G. Bonani, S. Trumbore, W. Woelfi, J.C. Ambers, S.G.E. Bowman, M.N. Lesse, M.S. Tite. "Radiocarbon Dating of the Shroud of Turin". Nature 1989, 337, 611-615

[5] ttp://www.shroudofturin4journalists.com/carbon14.htm

[6] ttp://www.world-mysteries.com/sar_2.htm

[7] Max Frei, "Nine Years of Palynological Studies on the Shroud", Shroud Spectum International, juuni 1982, lk. 3-7

[8] Robert Carroll, "The Skeptic Dictionary", Hoboken, John Wiley and Sons 2003, ISBN 0-471-27242-6

[9] Nicholas Allen. "The methods and techniques employed in the manufacture of the Shroud of Turin." Durban-Westville'i ülikool 1993

[10] Nicholas Allen."The Turin Shroud and the Crystal Lens." Empowerment Technologies, Port Elizabeth 1998

[11] ttp://www.shroud.com/guscin.htm

[12] Jaan Martinson, "Torino surilina – kas ristil surnud Kristuse portree?" Õhtuleht, 11. aprill 2009

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[Pilt:Full length negatives of the shroud of Turin.jpg|thumb|Torino surilina negatiivkujutis. Heledad laigud on jäljed tulekahju kahjustustest.]]
-'''Torino surilina''' on väidetavalt [[Jeesus Kristus]]e surnukeha katmiseks kasutatud lina, millele on seletamatul kombel tekkinud negatiivis inimkujutis. Surilina mõõtmed on 4,36×1,10 m.
+'''Torino surilina''' on väidetavalt [[Jeesus]]e surnukeha katmiseks kasutatud lina, millele on seletamatul kombel tekkinud negatiivis inimkujutis. Surilina mõõtmed on 4,36×1,10 m.
-Tekkinud kujutis on [[röntgen]]i-laadne, st ka luustik on õrnalt nähtav<ref>http://www.staycatholic.com/the_shroud_of_turin.htm</ref>. Kujutise kolmedimensiooniline analüüs on näidanud, et tegu on olnud reaalse inimesega.
+Kujutis on [[röntgen]]ilaadne:  ka [[luustik]] on õrnalt nähtav<ref>http://www.staycatholic.com/the_shroud_of_turin.htm</ref>. Kujutise kolmemõõtmeline analüüs on näidanud, et tegu on olnud reaalse inimesega.
 Esimest korda mainiti Torino surilina [[14. sajand]]il{{Lisa viide}}. Prantsuse rüütel [[Geoffroy de Charny]] pani selle [[20. juuni]]l [[1353]] [[Lirey]] kirikus avalikult välja. See tekitas avalikkuses vastumeelsust, sest Lirey kuulus Troyes' piiskopkonda ja Troyes' piiskop teatas pärast uurimist, et see lina polevat muud kui värvitud lõuend.