Iraani ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Legobot (arutelu | kaastöö)
49 590 muudatust
P Robot: muudetud 37 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
24. rida: 24. rida:
Teppe Sarabist Kermanshah' provintsis on leitud ka 9000 aasta vanuseid inimeste ja loomade kujukesi.<ref name=Museum/>Kaheksandal aastatuhandel hakkasid Iraanis kujunema põllumajanduslikud ühiskonnad nagu [[Susiana]] varaseim küla [[Chogha Bonut]]<ref>''[http://oi.uchicago.edu/research/pubs/nn/spr97_alizadeh.html EXCAVATIONS AT CHOGHA BONUT: THE EARLIEST VILLAGE IN SUSIANA, IRAN]'', by [[Abbas Alizadeh]] – The Oriental Institute and the Department of Near Eastern Languages and Civilizations The University of Chicago</ref><ref>http://www.iranicaonline.com/articles/neolithic-age-in-iran</ref>, kas siis pärismaise arengu või välismõjude ajel.<ref name=MMA>{{cite web |url=http://www.metmuseum.org/toah/ht/02/wai/ht02wai.htm |title=Iran, 8000–2000 BC |accessdate=2008-08-09 |work=The Timeline of Art History |publisher=The Metropolitan Museum of Art |month=October | year=2000}}</ref> Umbkaudu samal ajal valmistati samuti Lääne-Iraani jäävas Ganj Dareh's savinõusid, inim- ja loomakujukesi.<ref name=MMA/> Iraani edelaosa kuulus [[Viljakas Poolkuu|Viljakasse Poolkuusse]], kus kasvas enamik olulistest teraviljadest. Küladest nagu [[Susa]] (nüüdseks linn, mis eksisteerib alates 7000 eKr)<ref>''Iranian official urges approval of Susa demarcation'', http://www.payvand.com/news/08/sep/1019.html</ref><ref>[http://books.google.com.au/books?id=RTGc9YH-C38C&source=gbs_navlinks_s ''Ancient Near Eastern art''] by Dominique Collon</ref> ja asulaist nagu [[Chogha Mish]], mis sai alguse 6800 eKr<ref name="xinhuaciv"/><ref>''Chogha Mish (Iran)'', By K. Kris Hirst – http://archaeology.about.com/od/cterms/g/choghamish.htm</ref>, on Zagrose mägedes toimunud väljakaevamistel leitud 7000 aasta vanuseid veinikanne<ref>[http://www.museum.upenn.edu/new/research/Exp_Rese_Disc/NearEast/wine.shtml Research]</ref> (nüüdseks on need Pennsylvania ülikoolis) ning 7000 aasta vanuste asulate varemeid nagu [[Sialk]]. Noorema kiviaja asulaist on IRaanis peamised [[Zayandeh Rudi jõe kultuur]] ja [[Ganj Dareh]].
Teppe Sarabist Kermanshah' provintsis on leitud ka 9000 aasta vanuseid inimeste ja loomade kujukesi.<ref name=Museum/>Kaheksandal aastatuhandel hakkasid Iraanis kujunema põllumajanduslikud ühiskonnad nagu [[Susiana]] varaseim küla [[Chogha Bonut]]<ref>''[http://oi.uchicago.edu/research/pubs/nn/spr97_alizadeh.html EXCAVATIONS AT CHOGHA BONUT: THE EARLIEST VILLAGE IN SUSIANA, IRAN]'', by [[Abbas Alizadeh]] – The Oriental Institute and the Department of Near Eastern Languages and Civilizations The University of Chicago</ref><ref>http://www.iranicaonline.com/articles/neolithic-age-in-iran</ref>, kas siis pärismaise arengu või välismõjude ajel.<ref name=MMA>{{cite web |url=http://www.metmuseum.org/toah/ht/02/wai/ht02wai.htm |title=Iran, 8000–2000 BC |accessdate=2008-08-09 |work=The Timeline of Art History |publisher=The Metropolitan Museum of Art |month=October | year=2000}}</ref> Umbkaudu samal ajal valmistati samuti Lääne-Iraani jäävas Ganj Dareh's savinõusid, inim- ja loomakujukesi.<ref name=MMA/> Iraani edelaosa kuulus [[Viljakas Poolkuu|Viljakasse Poolkuusse]], kus kasvas enamik olulistest teraviljadest. Küladest nagu [[Susa]] (nüüdseks linn, mis eksisteerib alates 7000 eKr)<ref>''Iranian official urges approval of Susa demarcation'', http://www.payvand.com/news/08/sep/1019.html</ref><ref>[http://books.google.com.au/books?id=RTGc9YH-C38C&source=gbs_navlinks_s ''Ancient Near Eastern art''] by Dominique Collon</ref> ja asulaist nagu [[Chogha Mish]], mis sai alguse 6800 eKr<ref name="xinhuaciv"/><ref>''Chogha Mish (Iran)'', By K. Kris Hirst – http://archaeology.about.com/od/cterms/g/choghamish.htm</ref>, on Zagrose mägedes toimunud väljakaevamistel leitud 7000 aasta vanuseid veinikanne<ref>[http://www.museum.upenn.edu/new/research/Exp_Rese_Disc/NearEast/wine.shtml Research]</ref> (nüüdseks on need Pennsylvania ülikoolis) ning 7000 aasta vanuste asulate varemeid nagu [[Sialk]]. Noorema kiviaja asulaist on IRaanis peamised [[Zayandeh Rudi jõe kultuur]] ja [[Ganj Dareh]].


==Antiikaeg==
==Vanaaeg==
Kolmandal aastatuhandel eKr tekkis Elami riik, mille pealinn oli [[Susa]]. Elami hävitasid 639 eKr assüürlased. 9. sajandil eKr elasid seal läänes meedlased ja lõunas pärslased, kes olid indoeuroopa päritolu. Kyaxarese (625-585 eKr) ajal kujunes Meediast suurriik, toimus [[Assüüria]] hävitamine ja ühtlasi tungis ta Väike-Aasias Halyese jõeni. Pärslased, keda valitses [[Ahhemeniidide riik|ahhemeniidide dünastia]], Susa lähistele. 550 eKr võitis [[Kyros II]] (valitses 559-529) Meedia kuningat ning vallutas Ekbatana ja 539 eKr Babüloni. Kambyses II (valitses 529-522) liitis Pärsia riigiga ka [[Vana-Egiptus|Egiptuse]] ning võttis oma käsutusse [[Foiniikia]] laevastiku.<ref>Antiigileksikon, II. Tallinn, 1983. Lk. 214.</ref>
===Meedia ja Ahhemeniidide riik (650&ndash;330 eKr)===
{{vaata|Meedia riik}}
{{vaata|Ahhemeniidide riik}}


===Kreeka vallutus ja Seleukiidide riik (312–63 eKr)===
===Kreeka vallutus ja Seleukiidide riik (312–63 eKr)===

Redaktsioon: 12. september 2013, kell 20:25

Iraani mõjuulatus 1. sajandil eKr. Partia (peamiselt lääneiraani keelte ala) on kujutatud punasega, Sküütia mõjuala (peamiselt idairaani keelte ala) oranžiga.

Iraani ajalugu (ehk Pärsia ajalugu) on tihedalt seotud ümberkaudsete piirkondade ajalooga, alates Egiptusest ja Mesopotaamiast ning lõpetades Kesk-Aasia ja Indiaga. Kuna tänapäeva Iraani on suure osa vältel selle ajaloost nimetatud Pärsiaks, on Iraan ja Pärsia ajaloolises mõttes sünonüümid.

Iraani platoo edelaosas asunud Eelam kuulus varasest pronksiajast saati Vana-Lähis-Ida kultuuriareaali. Pärsia suurriik sai alguse rauaajal, pärast iraani rahvaste sissetungi. Antiikajal järgnesid Meedia, Ahhemeniidide riik, Partia ja Sassaniidide riik.

Pärast Pärsia tõusu suurriigiks[1][2] vallutati seda sajandite jooksul korduvalt ning riigi territoorium muutus oluliselt. Pärsiasse tungisid kreeklased, araablased, seldžuki türklased, mongolid ja teisedki rahvad. Siiski säilitas Pärsia oma identiteedi eraldiseisva poliitilise ja kultuurilise piirkonnana.

Iraan on üks maailma vanemaid tsivilisatsioone, mille pidev areng on jätkunud tänapäevani. Esimesed asulad Iraanis rajati ligikaudu 4000 eKr.[3] Meedlased ühendasid Iraani kui rahva ja impeeriumi 625 eKr.[4][4] Ahhemeniidide riik (550–330 eKr) oli esimene Iraani suurriikidest, mis valitses laiu alasid Balkanitest Põhja-Aafrika ja Kesk-Aasiani. Neile järgnesid Seleukiidide riik, Partia ja Sassaniidide riik, mis valitsesid Iraanis ligi 1000 aastat.

Islami vallutus Pärsias (633–656) ja Sassaniidide riigi lõpp oli Iraani ajaloo murdepunkt. Pärsia islamiseerimine 8.-10. sajandil viis zoroastrismi languseni Pärsias. Varasemate Pärsia tsivilisatsioonide saavutused ei läinud siiski kaotsi, vaid hõlmati suuresti uude islami tsivilisatsiooni.

Pärast sajanditepikkust elu võõrvõimude ja lühiealiseks jäänud kohalike dünastiate all liitis Iraani 1501. aastal taas sõltumatuks riigiks Safaviidide dünastia, kes kehtestas riigiusuna ši-iitliku islami.[5] See oli oluline muutus islami ajaloos.[6] 1501–1979 oli Iraan monarhia, mida peaaegu katkematult valitsesid šahhid või imperaatorid. 1979. aastal toimunud Iraani revolutsioon kukutas monarhia ning tegi Iraanist 1. aprillil 1979 islamivabariigi.[7][8]

Esiaeg

Kuldkarikas Iraagi Rahvusmuuseumis, I aastatuhande I pool eKr.
Arg-e Bam enne 2003. aasta maavärinat.
Chogha Zanbil on üks vähestest tsikuraatidest väljaspool Mesopotaamiat ning maailmas kõige paremini säilinud.

Paleoliitikum

Vanimad arheoloogilised leiud Iraanis on leitud Kashafrudist ja Ganj Parist ning pärinevad vanemast kiviajast. Leidude seas on ka neandertallaste Moustier' kultuuri kivist tööriistu.[9]Enamik neandertallaste kultuuri jäänuseid pärineb keskmisest kiviajast, peamiselt Zagrose piirkonnast ja vähemal määral Kesk-Iraani leiukohtadest nagu Shanidari, Kobehi, Kunji, Bisetuni, Tamtama, Warwasi ja Yafteh' koobas.[10] Nooremat ja hilist kiviaega tuntakse eelkõige Zagrose piirkonna Kermanshah' ja Khoramabadi koobast ning mõne Alborzi mäestiku ja Kesk-Iraani leiukoha põhjal.

Neoliitikumist halkoliitikumini

Teppe Sarabist Kermanshah' provintsis on leitud ka 9000 aasta vanuseid inimeste ja loomade kujukesi.[9]Kaheksandal aastatuhandel hakkasid Iraanis kujunema põllumajanduslikud ühiskonnad nagu Susiana varaseim küla Chogha Bonut[11][12], kas siis pärismaise arengu või välismõjude ajel.[13] Umbkaudu samal ajal valmistati samuti Lääne-Iraani jäävas Ganj Dareh's savinõusid, inim- ja loomakujukesi.[13] Iraani edelaosa kuulus Viljakasse Poolkuusse, kus kasvas enamik olulistest teraviljadest. Küladest nagu Susa (nüüdseks linn, mis eksisteerib alates 7000 eKr)[14][15] ja asulaist nagu Chogha Mish, mis sai alguse 6800 eKr[3][16], on Zagrose mägedes toimunud väljakaevamistel leitud 7000 aasta vanuseid veinikanne[17] (nüüdseks on need Pennsylvania ülikoolis) ning 7000 aasta vanuste asulate varemeid nagu Sialk. Noorema kiviaja asulaist on IRaanis peamised Zayandeh Rudi jõe kultuur ja Ganj Dareh.

Vanaaeg

Kolmandal aastatuhandel eKr tekkis Elami riik, mille pealinn oli Susa. Elami hävitasid 639 eKr assüürlased. 9. sajandil eKr elasid seal läänes meedlased ja lõunas pärslased, kes olid indoeuroopa päritolu. Kyaxarese (625-585 eKr) ajal kujunes Meediast suurriik, toimus Assüüria hävitamine ja ühtlasi tungis ta Väike-Aasias Halyese jõeni. Pärslased, keda valitses ahhemeniidide dünastia, Susa lähistele. 550 eKr võitis Kyros II (valitses 559-529) Meedia kuningat ning vallutas Ekbatana ja 539 eKr Babüloni. Kambyses II (valitses 529-522) liitis Pärsia riigiga ka Egiptuse ning võttis oma käsutusse Foiniikia laevastiku.[18]

Kreeka vallutus ja Seleukiidide riik (312–63 eKr)

The Seleucid Empire in 200 BC, (before Antiochus was defeated by the Romans).
 Pikemalt artiklis Seleukiidide riik

Keskaegne Iraan

Kalifaat ja sultanaat

 Pikemalt artiklis Kalifaat
 Pikemalt artiklis Sultanaat

Vaata ka

Viited

  1. ↑ http://anthropology.net/user/kambiz_kamrani/blog/2006/12/05/engineering_an_empire_the_persians
  2. ↑ Persia and the Greeks. Persian Fire: The First World Empire
  3. ↑ 3,0 3,1 Xinhua, "New evidence: modern civilization began in Iran", 10 Aug 2007, retrieved 1 October 2007
  4. ↑ 4,0 4,1 http://www.britannica.com/ebc/article-9371723 Encyclopædia Britannica Concise Encyclopedia Article: Media
  5. ↑ R.M. Savory, Safavids, Encyclopedia of Islam, 2nd edition
  6. ↑ "The Islamic World to 1600", The Applied History Research Group, The University of Calgary, 1998, retrieved 1 October 2007
  7. ↑ Iran Islamic Republic, Encyclopædia Britannica retrieved 23 January 2008
  8. ↑ Encyclopædia Britannica 23 January 2008
  9. ↑ 9,0 9,1 http://www.pbase.com/k_amj/tehran_museum retrieved 27 March 2008
  10. ↑ J.D. Vigne, J. Peters and D. Helmer, First Steps of Animal Domestication, Proceedings of the 9th Conference of the International Council of Archaeozoology, Durham, August 2002, ISBN 1-84217-121-6
  11. ↑ EXCAVATIONS AT CHOGHA BONUT: THE EARLIEST VILLAGE IN SUSIANA, IRAN, by Abbas Alizadeh – The Oriental Institute and the Department of Near Eastern Languages and Civilizations The University of Chicago
  12. ↑ http://www.iranicaonline.com/articles/neolithic-age-in-iran
  13. ↑ 13,0 13,1 "Iran, 8000–2000 BC". The Timeline of Art History. The Metropolitan Museum of Art. 2000. Vaadatud 9. augustil 2008. {{cite web}}: eiran tundmatut parameetrit |month= (juhend)
  14. ↑ Iranian official urges approval of Susa demarcation, http://www.payvand.com/news/08/sep/1019.html
  15. ↑ Ancient Near Eastern art by Dominique Collon
  16. ↑ Chogha Mish (Iran), By K. Kris Hirst – http://archaeology.about.com/od/cterms/g/choghamish.htm
  17. ↑ Research
  18. ↑ Antiigileksikon, II. Tallinn, 1983. Lk. 214.

Kirjandus

  • Nasr, Hossein (1972). Sufi Essays. Suny press. ISBN 978-0-87395-389-4.
  • Abrahamian, Ervand (2008). A History of Modern Iran. Cambridge University Press. ISBN 0521821398. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
  • Cambridge University Press (1968–1991). Cambridge History of Iran. (8 vols.). Cambridge: Cambridge University Press. ISBN 0521451485. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
  • Daniel, Elton L. (2000). The History of Iran. Westport, Connecticut: Greenwood. ISBN 0313361002. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
  • Del Guidice, Marguerite (2008). "Persia – Ancient soul of Iran". National Geographic Magazine. {{cite journal}}: eiran tundmatut parameetrit |month= (juhend); tundmatu tühi parameeter: |day= (juhend)
  • Olmstead, Albert T. E. (1948). The History of the Persian Empire: Achaemenid Period. Chicago: University of Chicago Press. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
  • Van Gorde, A. Christian. Christianity in Persia and the Status of Non-Muslims in Iran (Lexington Books; 2010) 329 pages. Traces the role of Persians in Persia and later Iran since ancient times, with additional discussion of other non-Muslim groups.
  • Benjamin Walker, Persian Pageant: A Cultural History of Iran, Arya Press, Calcutta, 1950.

Välislingid

Mall:Link FA

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Iraani_ajalugu&oldid=3727206"