Werner Arthur Wolfgang Plath: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Werner Arthur Wolfgang Plath''' (8. oktoober 1902 Käina8. aprill 1996 Hamburg) oli baltisaksa päritolu Eesti arst. Ta lõpetas aastal 1921 ...'
 
PResümee puudub
5. rida: 5. rida:
Ta oli aastal [[1927]] volontäärassistendina tegev Kaitseväe Keskhaigla haavaosakonnas Tallinnas. Aastatel [[1928]]–[[1930]] oli ta [[Tallinn]]as [[Diakonisside Asutis]]e haigla assistendiks. Aastal [[1930]] siirdus ta [[Saksamaa]]le ja oli Betheli kliiniku kirurgiaosakonna arst ning aastal [[1931]] [[Göttingeni ülikool]]i kõrvakliiniku assistent. Aastal [[1932]] tuli ta tagasi Eestisse ja töötas aastatel [[1932]]–[[1938]] [[Narva kalevivabrik]]u arstina ja haigla juhatajana. Aastal [[1939]] siirdus uuesti Tallinna [[Diakonisside Asutis]]e arsti kohale ja töötas samaaegselt kõrva-nina-kurguhaiguste eraarstina Tallinnas.
Ta oli aastal [[1927]] volontäärassistendina tegev Kaitseväe Keskhaigla haavaosakonnas Tallinnas. Aastatel [[1928]]–[[1930]] oli ta [[Tallinn]]as [[Diakonisside Asutis]]e haigla assistendiks. Aastal [[1930]] siirdus ta [[Saksamaa]]le ja oli Betheli kliiniku kirurgiaosakonna arst ning aastal [[1931]] [[Göttingeni ülikool]]i kõrvakliiniku assistent. Aastal [[1932]] tuli ta tagasi Eestisse ja töötas aastatel [[1932]]–[[1938]] [[Narva kalevivabrik]]u arstina ja haigla juhatajana. Aastal [[1939]] siirdus uuesti Tallinna [[Diakonisside Asutis]]e arsti kohale ja töötas samaaegselt kõrva-nina-kurguhaiguste eraarstina Tallinnas.


Aastal [[1939]] repatrieerus ta koos perekonnaga Saksamaale. Aastatel [[1940]]–[[1945]] töötas ta erapraktikuna kõrva-nina-kurguarstina Hohensalza (praegu [[Inowrocław]], [[Inowrocławi maakond]], [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond]], [[Poola]]). Aastatel [[1945]]–[[1949]] oli ta arstiks [[Pössneck]]is [[Saale-Orla kreis]] [[Tüüringi]]s, aastatel [[1949]]–[[1972]] [[Düsseldorf]]is, pärast seda jäi ta pensionile, elades [[Düsseldorf]]i lähedal [[Hilden]]is.
Aastal [[1939]] repatrieerus ta koos perekonnaga Saksamaale. Aastatel [[1940]]–[[1945]] töötas ta erapraktikuna kõrva-nina-kurguarstina Hohensalzas (praegu [[Inowrocław]], [[Inowrocławi maakond]], [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond]], [[Poola]]). Aastatel [[1945]]–[[1949]] oli ta arstiks [[Pössneck]]is [[Saale-Orla kreis]] [[Tüüringi]]s, aastatel [[1949]]–[[1972]] [[Düsseldorf]]is, pärast seda jäi ta pensionile, elades [[Düsseldorf]]i lähedal [[Hilden]]is.


Dr. Werner Plath suri aastal [[1996]] [[Hamburg]]is.
Dr. Werner Plath suri aastal [[1996]] [[Hamburg]]is.

Redaktsioon: 6. aprill 2013, kell 15:13

Werner Arthur Wolfgang Plath (8. oktoober 1902 Käina8. aprill 1996 Hamburg) oli baltisaksa päritolu Eesti arst.

Ta lõpetas aastal 1921 Tallinna toomkool. Ta õppis aastatel 19211926 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, mille lõpetas arsti astme väärilisena cum laude. Akadeemiliselt kuulus ta korporatsiooni Estonia.

Ta oli aastal 1927 volontäärassistendina tegev Kaitseväe Keskhaigla haavaosakonnas Tallinnas. Aastatel 19281930 oli ta Tallinnas Diakonisside Asutise haigla assistendiks. Aastal 1930 siirdus ta Saksamaale ja oli Betheli kliiniku kirurgiaosakonna arst ning aastal 1931 Göttingeni ülikooli kõrvakliiniku assistent. Aastal 1932 tuli ta tagasi Eestisse ja töötas aastatel 19321938 Narva kalevivabriku arstina ja haigla juhatajana. Aastal 1939 siirdus uuesti Tallinna Diakonisside Asutise arsti kohale ja töötas samaaegselt kõrva-nina-kurguhaiguste eraarstina Tallinnas.

Aastal 1939 repatrieerus ta koos perekonnaga Saksamaale. Aastatel 19401945 töötas ta erapraktikuna kõrva-nina-kurguarstina Hohensalzas (praegu Inowrocław, Inowrocławi maakond, Kujawy-Pomorze vojevoodkond, Poola). Aastatel 19451949 oli ta arstiks Pössneckis Saale-Orla kreis Tüüringis, aastatel 19491972 Düsseldorfis, pärast seda jäi ta pensionile, elades Düsseldorfi lähedal Hildenis.

Dr. Werner Plath suri aastal 1996 Hamburgis.

Isiklikku

Tema isa Paul Plath oli Käina Martini koguduse õpetaja ja Tallinna Toomkooli ülemõpetaja, vend Gerhard Alexander Robert Plath oli Peetrimõisa koguduse õpetaja.

Kirjandus

  • Helbe Merila-Lattik. Eesti arstid 1940–1960. Lk. 94