William Vallutaja

See artikkel räägib Inglismaa kuningast, teiste William I nimeliste kohta vaata: William I (täpsustus).

---

William I Bayeux' vaibal

William Vallutaja ehk William Sohilaps (umbes 1028 – 9. september 1087) oli Normandia hertsog alates 1035 Guillaume II nime all, kes vôitis Hastingsi lahingus anglosakse ja tõusis 25. detsembril 1066 Inglismaa troonile (William I nime all).

Pärast Inglismaa lastetu kuninga Edward Usutunnistaja surma oli Inglise troonile kolm nõudlejat: William, Wessexi hertsog Harold Godwinson ja Norra kuningas Harald III Hardrada. Williami nõue tugines sellele, et tema vanatädi Emma oli Edwardi ema ja kuningas Ethelred II teine abikaasa. William väitis ka, et Edward oli palju aastaid veetnud Normandias ajal, mil Inglismaa oli Taani poolt okupeeritud ja seda valitses Knud Suur, mistõttu Edward olevat ta nimetanud oma pärijaks, kui William teda 1052 Londonis külastas. Lisaks väitis William, et 1064 oli Harold oli talle truudust vandunud, kui William oli ta laevahukust päästnud. Koos olid nad sõjas võitnud Bretagne'i hertsogit Conan II. Sel puhul olevat William Haroldi rüütliks löönud ja Harold olevat talle pühaku säilmete kohal truudust vandunud.

Sellegipoolest kroonis peapiiskop Aldred 1066. aasta jaanuaris Harold Godwinsoni Harold II nime all Inglismaa kuningaks.

Harald III ja William tungisid oma sõjaväega Inglismaale. Harald III jõudis enne ja pidas Haroldi vägedega 25. septembril 1066 Stamford Bridge'i lahingu, milles ta lüüa sai ja ise hukkus. Siis saabus William, kes 14. oktoobril 1066 võitis Haroldit Hastingsi lahingus, milles Harold II hukkus. Edward Usutunnistajal oli alaealine poeg Edgar Ætheling ja Haroldil isegi mitu, kuid William hakkas Inglismaa kuningaks, nii et ülejäänud kuningapojad pidid põgenema.

William teostas edukaid sõjaretki ka Walesi ja Šotimaa vastu ning lasi koostada Viimsepäevaraamatu (Domesday Book), mis oli oma aja põhjalikem maksu- ja arveraamat.

William I suri hobuse seljast kukkumisel saadud vigastuste tõttu.

Ühtki autentset portreed temast pole leitud. Sellegipoolest on kaasaegsed tema välimust sõnades kirjeldanud. Tal olevat olnud märkimisväärselt tugevad käed, nii et ta suutnud galopeerival hobusel ratsutades vibu lasta. Tal olnud muljetavaldav välimus ja alati raevukas ilme. Tema tervis oli kuni surmani suurepärane, kuid hilisemas elus muutus ta väga paksuks, nii et Prantsusmaa kuninga Philippe I sõnul olevat ta välja näinud nagu rase naine. Williami ainsa säilinud luu, reieluu uurimise põhjal on järeldatud, et ta oli 178 cm pikk, umbes 5 cm pikem tolle aja keskmisest.

Isiklikku

Ta rääkis prantsuse keelt ega õppinud rääkima inglise keelt, kuigi sai Inglismaa kuningaks. 300 aasta jooksul rääkisid Inglismaa kuningad vaid prantsuse keelt.

Abielu

1053. aastal abiellus William Vallutaja Flandria Matildaga ning laulatus toimus ajaloolises Eu linnas Normandias.

Lapsed

• Robert Curthose (sündinud ajavahemikus 1051–1054, surnud 10. veebruaril 1134)
• William II Rufus (umbes 1056 – 2. august 1100)
• Adela (sündinud ajavahemikus 1062–1067; surnud 8. märtsil 1137?)
• Henry (1068/1069 – 1. detsember 1135)

Lisaks oli Williamil mitmete armukestega veel lapsi.

Viited

Eelnev Edgar Ætheling	Inglismaa kuningas 1066–1087	Järgnev William II
Eelnev Robert I	Normandia hertsog 1035–1087	Järgnev Robert II