Aidu võidualtar: erinevus redaktsioonide vahel

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
5. rida: 5. rida:
[[4. jaanuar]]il 1919.a. peetud [[Aidu lahing]]uga peatati enamlaste rünnak [[Põltsamaa]]le. Altar tähistab kohta, kuhu jõudis kõige kaugemale tunginud punaarmeelane.
[[4. jaanuar]]il 1919.a. peetud [[Aidu lahing]]uga peatati enamlaste rünnak [[Põltsamaa]]le. Altar tähistab kohta, kuhu jõudis kõige kaugemale tunginud punaarmeelane.
Ohvri Altari kavandi joonistas [[Eduard Järv]].
Ohvri Altari kavandi joonistas [[Eduard Järv]].
*Ausammas avati 23. juunil 1929. a.
*Mälestusmärk avati 23. juunil 1929. a.
*1932. a. istutati monumendi juurde kaks tamme, millest üks on säilinud.
*1932. a. istutati mälestusmärgi juurde kaks tamme, millest üks on säilinud.
*4. jaanuaril 1934. a. istutas 2. üksik jalaväepataljon [[Aidu lahing]]u (1919) mälestuseks [[Aidu]]st toodud tamme Tartu Lembitu kasarmute väljakule.
*4. jaanuaril 1934. a. istutas 2. üksik jalaväepataljon [[Aidu lahing]]u (1919) mälestuseks [[Aidu]]st toodud tamme Tartu Lembitu kasarmute väljakule.
*Mälestusmärk õhiti 1940. a. sügisel ja purustati lõplikult 1965.a.
*Mälestusmärk õhiti 1940. a. sügisel ja purustati lõplikult 1965.a.

Redaktsioon: 7. detsember 2012, kell 15:56

Aidu võidualtar ehk Aidu Ohvri Altar on Vabadussõja mälestussammas Jõgeva maakonnas Pajusi vallas Aidu külas.

4. jaanuaril 1919.a. peetud Aidu lahinguga peatati enamlaste rünnak Põltsamaale. Altar tähistab kohta, kuhu jõudis kõige kaugemale tunginud punaarmeelane. Ohvri Altari kavandi joonistas Eduard Järv.

  • Mälestusmärk avati 23. juunil 1929. a.
  • 1932. a. istutati mälestusmärgi juurde kaks tamme, millest üks on säilinud.
  • 4. jaanuaril 1934. a. istutas 2. üksik jalaväepataljon Aidu lahingu (1919) mälestuseks Aidust toodud tamme Tartu Lembitu kasarmute väljakule.
  • Mälestusmärk õhiti 1940. a. sügisel ja purustati lõplikult 1965.a.
  • 23. juunil 1989. a. taastati mälestusmärk algsel kujul ja endises kohas Jõgeva–Põltsamaa maantee ääres. [1]
Narva 1918 – Joala – Auvere – Rägavere – Punapargi – Kunda – Valkla – Kehra – Vetla – Voose – Priske – Aidu – Kärstna – Tapa – Kunda – Tartu – Utria – Laagna – Narva 1919 – Reola – Pikksaare – Uderna – Kirepi – Paju – Sänna – Pihkva – Marienburg-Jakobstadt – Lemsalu – Võnnu – Krasnaja Gorka – Krivasoo

Viited

  1. ↑ Ly Lehtmets: Kivid kõnelevad - Ajaloolisi rännakuid, Toronto 2004, ISBN 0974735507
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Aidu_võidualtar&oldid=3339569"