Skandium: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
MerlIwBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: lisatud br:Skandiom
P r2.7.2) (Robot: lisatud ckb:سکاندیۆم
28. rida: 28. rida:
[[be:Скандый]]
[[be:Скандый]]
[[be-x-old:Сканд]]
[[be-x-old:Сканд]]
[[br:Skandiom]]
[[bs:Skandij]]
[[bs:Skandij]]
[[br:Skandiom]]
[[bg:Скандий]]
[[bg:Скандий]]
[[ca:Escandi]]
[[ca:Escandi]]
100. rida: 100. rida:
[[sk:Skandium]]
[[sk:Skandium]]
[[sl:Skandij]]
[[sl:Skandij]]
[[ckb:سکاندیۆم]]
[[sr:Скандијум]]
[[sr:Скандијум]]
[[sh:Skandij]]
[[sh:Skandij]]

Redaktsioon: 15. november 2012, kell 05:44

21



2
9
8
2
Sc
44,956
Skandium

Skandium (sümbol Sc) on keemiline element järjekorranumbriga 21.

Tal on 1 stabiilne isotoop massiarvuga 45.

Omadustelt on skandium metall.

Skandiumi avastas 1879. aastal Lars Fredrik Nilson. 10 kg eukseniidist ja gadoliniidist eraldas ta seni tundmatute omadustega oksiidi. Uue elemendi nimetas ta oma kodumaa ladinakeelse nime järgi (Scandia = Skandinaavia) skandiumiks. Juba 1869 oli Dmitri Mendelejev ennustanud elemendi järjekorranumbriga 21, mida ta nimetas eka-booriks, olemasolu. Alles Per Teodor Cleve tõestas, et skandium ongi eka-boor.

Puhast skandiumi saadi alles 1937 kaalium-, liitium- ja skandiumkloriidi sulami elektrolüüsil 700–800 °C juures.

Skandium kuulub haruldaste elementide hulka. Seda leidub väikeses kontsentratsioonis rohkem kui 800 mineraalis.

Akvamariini sinakat varjundit põhjustavad Sc3+ ioonid. Skandiumi oksüdatsiooniaste on +3. Skandiumoksiid on amfoteerne.