Ameeriklased: erinevus redaktsioonide vahel
P . |
|||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
Sarnased on ka ameeriklaste kultuuri alged: peamiselt Euroopa ja Aafrika, vähemal määral Aasia ja kohalikest mõjudest kujunes hiljemalt 18. sajandi lõpuks iseseisev [[Ameerika Ühendriikide kultuur|ameerika kultuur]] omanäolise [[Ameerika Ühendriikide kunst|kunsti]] ja [[Ameerika Ühendriikide kirjandus|kirjandusega]]. Kunagiste immigrantide identiteetide sulandumine ja Ameerika elanike eristumine Euroopa emamaadest (peamiselt [[Suurbritannia]]st) viis [[Ameerika iseseisvussõda|Ameerika iseseisvussõjani]], milles sündinud Ameerika Ühendriikide riiklik iseseisvus omakorda kinnistas kultuurilist identiteeti. Algse päritolu mõjul domineerivad siiski ameeriklaste seas esimese keelena tänini [[Inglise keel|inglise]] ja [[hispaania keel]], teised euroopa keeled ([[Prantsuse keel|prantsuse]], [[Saksa keel|saksa]], [[Hollandi keel|hollandi]]) on jäänud piirkondlikeks, nagu ka [[indiaanisõjad|indiaanisõdades]] tugevalt kannatada saanud (ja kohati hääbunudki) [[indiaani keeled|põliskeeled]]. |
Sarnased on ka ameeriklaste kultuuri alged: peamiselt Euroopa ja Aafrika, vähemal määral Aasia ja kohalikest mõjudest kujunes hiljemalt 18. sajandi lõpuks iseseisev [[Ameerika Ühendriikide kultuur|ameerika kultuur]] omanäolise [[Ameerika Ühendriikide kunst|kunsti]] ja [[Ameerika Ühendriikide kirjandus|kirjandusega]]. Kunagiste immigrantide identiteetide sulandumine ja Ameerika elanike eristumine Euroopa emamaadest (peamiselt [[Suurbritannia]]st) viis [[Ameerika iseseisvussõda|Ameerika iseseisvussõjani]], milles sündinud Ameerika Ühendriikide riiklik iseseisvus omakorda kinnistas kultuurilist identiteeti. Algse päritolu mõjul domineerivad siiski ameeriklaste seas esimese keelena tänini [[Inglise keel|inglise]] ja [[hispaania keel]], teised euroopa keeled ([[Prantsuse keel|prantsuse]], [[Saksa keel|saksa]], [[Hollandi keel|hollandi]]) on jäänud piirkondlikeks, nagu ka [[indiaanisõjad|indiaanisõdades]] tugevalt kannatada saanud (ja kohati hääbunudki) [[indiaani keeled|põliskeeled]]. |
||
===Rassiline jaotus=== |
|||
Rassiliselt on ameeriklaste seas siiani ülekaalus valgete Euroopast, [[Lähis-Ida]]st või [[Põhja-Aafrika]]st tulnud kolonistide järeltulijad, neil on enamus ka 49 osariigis 50-st (ainus erand on [[Hawaii]]). Kui jätta valgete seast kõrvale [[hispaanod|hispaania]] ja [[latiinod|ladina]] päritolu ameeriklased, jääb mitteladina valgete ülekaal püsima 46 osariigis. Ülejäänud neli osariiki on [[California]], [[Texas]], [[New Mexico]] ja Hawaii; samuti on mittevalged enamuses [[Columbia föderaalringkond|Columbia föderaalringkonnas]]. Viiendik USA elanikkonnast, 60 miljonit inimest, peab ennast |
Rassiliselt on ameeriklaste seas siiani ülekaalus valgete Euroopast, [[Lähis-Ida]]st või [[Põhja-Aafrika]]st tulnud kolonistide järeltulijad, neil on enamus ka 49 osariigis 50-st (ainus erand on [[Hawaii]]). Kui jätta valgete seast kõrvale [[hispaanod|hispaania]] ja [[latiinod|ladina]] päritolu ameeriklased, jääb mitteladina valgete ülekaal püsima 46 osariigis. Ülejäänud neli osariiki on [[California]], [[Texas]], [[New Mexico]] ja Hawaii; samuti on mittevalged enamuses [[Columbia föderaalringkond|Columbia föderaalringkonnas]]. Viiendik USA elanikkonnast, 60 miljonit inimest, peab ennast Suurbritannia sisserändajate järeltulijaks. |
||
===Usk=== |
|||
Usuliselt kuuluvuselt on ameeriklased enamjaolt [[kristlased]], täpsemalt [[protestandid]]. Levinud on ka [[katoliiklus]] ja [[mormonism]], mittekristlikest usunditest [[judaism]] ja [[islam]]. Kuna algsed [[kolmteist kolooniat]] Uus-Inglismaa rannikul pärinesid |
Usuliselt kuuluvuselt on ameeriklased enamjaolt [[kristlased]], täpsemalt [[protestandid]]. Levinud on ka [[katoliiklus]] ja [[mormonism]], mittekristlikest usunditest [[judaism]] ja [[islam]]. Kuna algsed [[kolmteist kolooniat]] Uus-Inglismaa rannikul pärinesid eri usulistest traditsioonidest ([[Massachusettsi lahe koloonia]] rajasid [[Inglased|inglise]] [[puritaanid]], [[Pennsylvania]] [[Iirlased|iiri]] ja inglise [[kveekerid]], [[Maryland]]i inglise ja iiri katoliiklased ning [[Virginia]] inglise [[anglikaanid]]), sai Ameerika Ühendriikidest maailma esimene riik, kus puudus [[riigiusk]]. Seetõttu on ka ameerika kultuuris ja ideoloogias [[usuline sallivus]] tänini väga tähtsal kohal. |
||
===Jaotus riigiti=== |
|||
Kõige rohkem elab ameeriklasi USA-s: 314 440 000. Teisel ja kolmandal kohal on [[Mehhiko]] ja [[Kanada]], kus ameeriklasi on vastavalt 738 100–1 000 000 ja 688 000–1 000 000. Järgnevad [[Filipiinid]] 250 000, [[Suurbritannia]] 224 000, [[Brasiilia]] 170 000, [[Libeeria]] 160 000, [[Prantsusmaa]] ja [[Iisrael]] mõlemad 100 000 ning [[Saksamaa]] 99 600 ameeriklasega. |
Kõige rohkem elab ameeriklasi USA-s: 314 440 000. Teisel ja kolmandal kohal on [[Mehhiko]] ja [[Kanada]], kus ameeriklasi on vastavalt 738 100–1 000 000 ja 688 000–1 000 000. Järgnevad [[Filipiinid]] 250 000, [[Suurbritannia]] 224 000, [[Brasiilia]] 170 000, [[Libeeria]] 160 000, [[Prantsusmaa]] ja [[Iisrael]] mõlemad 100 000 ning [[Saksamaa]] 99 600 ameeriklasega. |
||
Redaktsioon: 24. september 2012, kell 21:23
Ameeriklased on Ameerika Ühendriikide põhirahvus, suuremalt jaolt USA kodanikud - ameeriklaste identiteedis on sidemed USA-ga üldjuhul esikohal. Päritolult on ameeriklased eelkõige Euroopa kolonistide ja Aafrika neegerorjade järeltulijad, vähem on Aasia sisserändajate ja Ameerika põlisrahvaste (indiaanlaste ja inuittide) mõju.
Sarnased on ka ameeriklaste kultuuri alged: peamiselt Euroopa ja Aafrika, vähemal määral Aasia ja kohalikest mõjudest kujunes hiljemalt 18. sajandi lõpuks iseseisev ameerika kultuur omanäolise kunsti ja kirjandusega. Kunagiste immigrantide identiteetide sulandumine ja Ameerika elanike eristumine Euroopa emamaadest (peamiselt Suurbritanniast) viis Ameerika iseseisvussõjani, milles sündinud Ameerika Ühendriikide riiklik iseseisvus omakorda kinnistas kultuurilist identiteeti. Algse päritolu mõjul domineerivad siiski ameeriklaste seas esimese keelena tänini inglise ja hispaania keel, teised euroopa keeled (prantsuse, saksa, hollandi) on jäänud piirkondlikeks, nagu ka indiaanisõdades tugevalt kannatada saanud (ja kohati hääbunudki) põliskeeled.
Rassiline jaotus
Rassiliselt on ameeriklaste seas siiani ülekaalus valgete Euroopast, Lähis-Idast või Põhja-Aafrikast tulnud kolonistide järeltulijad, neil on enamus ka 49 osariigis 50-st (ainus erand on Hawaii). Kui jätta valgete seast kõrvale hispaania ja ladina päritolu ameeriklased, jääb mitteladina valgete ülekaal püsima 46 osariigis. Ülejäänud neli osariiki on California, Texas, New Mexico ja Hawaii; samuti on mittevalged enamuses Columbia föderaalringkonnas. Viiendik USA elanikkonnast, 60 miljonit inimest, peab ennast Suurbritannia sisserändajate järeltulijaks.
Usk
Usuliselt kuuluvuselt on ameeriklased enamjaolt kristlased, täpsemalt protestandid. Levinud on ka katoliiklus ja mormonism, mittekristlikest usunditest judaism ja islam. Kuna algsed kolmteist kolooniat Uus-Inglismaa rannikul pärinesid eri usulistest traditsioonidest (Massachusettsi lahe koloonia rajasid inglise puritaanid, Pennsylvania iiri ja inglise kveekerid, Marylandi inglise ja iiri katoliiklased ning Virginia inglise anglikaanid), sai Ameerika Ühendriikidest maailma esimene riik, kus puudus riigiusk. Seetõttu on ka ameerika kultuuris ja ideoloogias usuline sallivus tänini väga tähtsal kohal.
Jaotus riigiti
Kõige rohkem elab ameeriklasi USA-s: 314 440 000. Teisel ja kolmandal kohal on Mehhiko ja Kanada, kus ameeriklasi on vastavalt 738 100–1 000 000 ja 688 000–1 000 000. Järgnevad Filipiinid 250 000, Suurbritannia 224 000, Brasiilia 170 000, Libeeria 160 000, Prantsusmaa ja Iisrael mõlemad 100 000 ning Saksamaa 99 600 ameeriklasega.
Laiem tähendus
Harva kasutatakse sõna ameeriklased ka laiemas tähenduses, pidades silmas kõiki Ameerika kontinendi asukaid.