Vabadussõja võidusammas

Vabadussõja võidusammas 23.06.2009 öösel

Vabadussõja võidusammas on Tallinnas Vabaduse väljakul 23. juuni esimestel minutitel 2009 avatud mälestusmärk Eesti Vabadussõjale, mille kaudu Eesti rahvas avaldab austust ja tunnustust kõigile neile, kes on pidanud võitlust Eesti vabaduse ja iseseisvuse nimel. Sammas on 23,5 meetri kõrgune ja koosneb 143 klaasplokist. Projekti autorid on Rainer Sternfeld, Andri Laidre, Kadri Kiho ja Anto Savi.

Ajalugu

Realiseerimata kavad

7. juulil 1920 otsustas Tallinna linnavolikogu lammutada Peeter I monumendi Heinaturul (praegusel Vabaduse väljakul). Kuju mahavõtmine lükati edasi ajani, mil on võimalik selle asemele püstitada mõni teine monument. Linna haridusosakonnale anti ülesandeks algatada ülemaaline korjandus ausamba rajamiseks. 10. veebruaril 1922 otsustas Tallinna haldusosakond Peeter I kuju maha võtta ja rajada selle asemele Vabadusplatsi ühes Eesti vabadusvõitlust ja iseseisvust tähistava monumendiga. Peeter I kuju võeti maha ööl vastu 1. maid 1922.

Aastal 1922 tegi Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit ettepaneku püstitada Tallinnasse Vabadussõja monument.

Vabadusplatsi arhitektuurilise ja ruumilise kujunduse parendamise eesmärgil korraldati 1937. aastal projektide võistlus. Konkursi võitsid Alar Kotli ja Ernst Kesa, kes kavandasid Jaani kiriku asemele kuuekorruselise Kohtupalee ja selle ette kõrge samba otsa ratsamonumendi.

Praeguse monumendi kavandamine

Aprillis 2001 otsustas linnavolikogu uuesti rajada Vabadussõja Võidusamba ja käivitada selleks monumendikonkursi. Sügisel 2004 esitasid arhitektid planeeringu täienduse, millega monumendi asupaigaks saaks Ingeri bastioni müüride väljakaevamisega Mayeri treppide kõrvale tekkiv tühi plats. Oktoobris 2005 asetati Harjumäele Võidusamba nurgakivi.

15. augustil 2007 avalikustati Vabadussõja võidusamba ideekonkursi võidutöö "Libertas", mille autorid jäeti esialgu saladusse. Võidutöö kujutas 28 meetri kõrgust monumenti Harjumäe nõlval, mis koosneb postamendist ja selle otsas olevast Vabadusristist. Vabadusristi keskele kavatseti algul raiuda Eesti (Eesti NSV) riigipiiri kontuur, kuid hiljem otsustati traditsioonilise mõõgaga käe ja "E" kasuks. Postamendil on kiri "Eesti Vabadussõda 1918–1920". Sammas on võidutööl paigutatud nõlvale rajatavale väikesele platsile ning samba taga asub sein, millele süvistatakse lõik president Konstantin Pätsi kõnest. Seejuures valgustatakse kõne alles päikese loojumise hetkel. Žürii esimees oli EELK peapiiskop Andres Põder.

Sambasõda

• Vabadussõja võidusamba vastaste avalik pöördumine

Samba ehitamine

11. juulil 2008 otsustas kaitseminister Jaak Aaviksoo Võidusamba avamise edasi lükata 2009. aastasse.

Samba maksumus

Samba projekteeris ja ehitas Tšehhi klaasivabrik Sans Souci. Lepingus oli samba maksumuseks 3,39 miljonit eurot (koos 18-protsendise käibemaksuga 63 miljonit Eesti krooni) . Kaitseministeerium tellis ka riigihanke "Ehitustööd mälestusmärgi rajamiseks", mille võitis firma Celander Ehitus OÜ hinnaga 26 890 269 krooni .

Samba avamine

Sammas avati piduliku tseremooniaga 23. juuni (võidupüha) esimestel minutitel. Avatseremoonial esitati Urmas Sisaski oratoorium "Pro Patria", mille sõnade autor on Jaan Lõo.

Samba lagunemine

Vabadussamba lagunemine 13.06.2010

Vähem kui kuu aega pärast samba avamist esinesid juba probleemide ilmingud. Kolm paneeli olid teadmata põhjusel kogunud tolmu ning seetõttu võtnud roosaka varjundi. Need paneelid vahetati küll välja, paraku muutus ka üks asenduspaneel üsna kiiresti punakaks, sest see oli pärit samast partiist kui eelmised vigased paneelid. Samuti kustutas ühel ööl tuled võidusambasse imbunud vesi. Võidusamba eest hoolt kandva AS Elmo vaatlusel selgus, et klaaside liitekohast oli vesi samba ristiosasse sisse tunginud. See tekitas lühise, mille tõttu lülitus osa valgustusest välja. 2009. aasta detsembris täheldati ka seda, et osa klaaspaneele muutuvad kollaseks. Samba autor Rainer Sternfeldt tõdes, et üksikutes paneelides on esinenud ka võõrkehi, näiteks suitsukoni ja nöörijupp. 2010. aasta juunis kukkus võidusamba nurgapaneel alla ning lõhkus osaliselt ka samba alusplaadi.

Vaata ka

• Vabadussõja Üleriikliku Monumendi Püstitamise Peakomitee

Kirjandus

• Juku-Kalle Raid. Vabaduse mõistmise sammas? (intervjuu Jaak Aaviksooga). Kultuuri KesKus, juuni 2009, lk 41–42.

Välislingid

• Monumendi koduleht
• Vabadussõja võidusammas Kaitseministeeriumi saidil

Artikleid

• Raoul Kurvitz: "Vabadus- ja natsiristi sarnasus võib hakata segadust külvama" Eesti Päevaleht, 20. november 2007
• Meeli Kõiva:[1]"Meeli Kõiva :Kuidas kivist sai klaas ehk alasti keiser". Postimees 26.märts 2008
• Priit Hõbemägi: "Vabadussammas upub saladuste sohu" Eesti Ekspress, 19. juuni 2008
• Tarmo Vahter: "Vabadussamba autorid võitlevad Tšehhi klaasivabriku kehva töö vastu" Eesti Ekspress, 19. juuni 2008
• Askur Alas: "Kaitseministeerium tahtis iidsetest müüridest üle sõita" Eesti Ekspress, 30. juuni 2008
• Askur Alas: "Huvitavaid fakte vabadussambast" Eesti Ekspress, 30. juuni 2008
• "Nõuad seaduse täitmist? Oled Eesti riigi vaenlane!" Eesti Ekspress, 4. juuli 2008
• "DOKUMENT: Vabadussamba eskiisi 18 puudust" Eesti Ekspress, 9. juuli 2008
• Martin Tamme: "Martin Tamme: linna nõuded võidusamba ehitusloa osas on õiguslikult põhjendamatud" Eesti Päevaleht, 13. juuli 2008
• Martin Tamme: "Samba ehitusloa lisanõuded pole põhjendatud" 14. juuli 2008
• "Riigikontroll asub uurima samba rajamise käiku" Eesti Päevaleht, 16. juuli 2008
• "Aas tervitab Riigikontrolli sekkumist võidusamba protsessi" Eesti Päevaleht, 16. juuli 2008
• "Kaitseministeerium tervitab samuti riigikontrolli sekkumist sambasaagasse" Eesti Päevaleht, 16. juuli 2008
• "Taavi Aas: kaitseministeerium ei oska meie head tahet hinnata" Eesti Päevaleht, 17. juuli 2008
• Urmas Jaagant: "Vabadussamba terassõrestik asub Eesti poole teele" Eesti Päevaleht, 1. november 2008
• Raimo Poom: Tšehhi klaasifirma nõuab võidusamba eest raha juurde Eesti Päevaleht, 20. november 2008
• Raimo Poom, Mari Kodres: Õudusunenägu saigi ilmsiks: vabadussammas tõmbub kollaseks Eesti Päevaleht, 20. detsember 2008
• Kadi Alatalu: "Klaasifirma esindaja: kriitika tulgu siis, kui töö on valmis" ERR, 23. detsember 2008
• Ando Leps: "Kalender valetab!" Kesknädal, 15. aprill 2009
• "Võidutuli avab vabadussamba" Eesti Kirik, 17. juuni 2009
• Andrei Hvostov: "Vanapagan ja vabadussammas", ekspress.ee, 19. juuni 2009
• "Juhtkiri: tülisambast lepitussambaks" Postimees, 22. juuni 2009
• Presidendi kõne Vabadussõja võidusamba avamisel, postimees.ee, 22. juuni 2009
• Tiina Kaukvere: Võidusammas äratab vastakaid tundeid, Õhtuleht, 26. juuni 2009
• Marek Strandberg: Kas meie vabadusesammas on äkki plastikust?, Marek Strandbergi võrgupäevik, 26. juuni 2010