Varangu mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida: 3. rida:
Varangu mõis eraldus [[Liigvalla mõis]]ast (saksa keeles ''Löwenwolde'') [[17. sajand]]il ning sai nime [[Wrangel]]ite perekonna järgi.
Varangu mõis eraldus [[Liigvalla mõis]]ast (saksa keeles ''Löwenwolde'') [[17. sajand]]il ning sai nime [[Wrangel]]ite perekonna järgi.


==Mõisahooned==
[[Klassitsism|Varaklassitsistliku]] peahoone ehitust alustas [[1795]] von Berg. Hoone [[arhitekt]]iks peetakse [[Tartu]] [[barokk|barokse]] raekoja autorit [[Johann Heinrich Bartolomäus Walter]]it. Omapärane on mõisahoone juures see, et [[fassaad]]i kaunistused pole vormitud lubimördist, vaid on välja tahutud peeneteralisest [[paekivi]]st.
[[Klassitsism|Varaklassitsistliku]] peahoone ehitust alustas [[1795]] von Berg. Hoone [[arhitekt]]iks peetakse [[Tartu]] [[barokk|barokse]] raekoja autorit [[Johann Heinrich Bartolomäus Walter]]it. Omapärane on mõisahoone juures see, et [[fassaad]]i kaunistused pole vormitud lubimördist, vaid on välja tahutud peeneteralisest [[paekivi]]st.


Alates [[1819]] oli Varangu mõisa omanik mõjukas Vene riigitegelane krahv [[Alexander von Benckendorff]]. Viimane omanik oli von Schilling. [[1919]]. aasta võõrandamise järel töötas mõisahoones kool, hiljem [[metskond]]. 1970.–1980. aastatel seisis hoone tühjalt ning lagunes tugevasti. [[1990. aastad|1990. aastate]] lõpul läks mõis eravaldusse ja selles on alustatud restaureerimistöödega.
Alates [[1819]] oli Varangu mõisa omanik mõjukas Vene riigitegelane krahv [[Alexander von Benckendorff]]. Viimane omanik oli von [[Schilling]]. [[1919]]. aasta võõrandamise järel töötas mõisahoones kool, hiljem [[metskond]]. 1970.–1980. aastatel seisis hoone tühjalt ning lagunes tugevasti. [[1990. aastad|1990. aastate]] lõpul läks mõis eravaldusse ja selles on alustatud restaureerimistöödega.


Peahoone läheduses asub arvatavasti [[18. sajand]]ist pärinev ühekorruseline puidust valitsejamaja, pärimuse kohaselt endine Ao mõisa peahoone, mis 1870. aasta paiku Varangule toimetati.
Peahoone läheduses asub arvatavasti [[18. sajand]]ist pärinev ühekorruseline puidust valitsejamaja, pärimuse kohaselt endine [[Ao mõis]]a peahoone, mis 1870. aasta paiku Varangule toimetati.


Varangu mõisa valitsejamajas elas [[1909]]–[[1918]] graafik [[Eduard Viiralt]].
Varangu mõisa valitsejamajas elas [[1909]]–[[1918]] graafik [[Eduard Viiralt]].


==Vaata ka==
*[http://www.mois.ee/jarva/varangu.shtml Varangu mõis], [http://www.mois.ee/ Eesti mõisaportaalis]
{{Koeru kihelkond}}
{{Koeru kihelkond}}

[[Kategooria:Järvamaa mõisad]]
[[Kategooria:Väike-Maarja vald]]

Redaktsioon: 2. september 2012, kell 20:34

Varangu mõis (saksa keeles Warrang) oli mõis Koeru kihelkonnas Järvamaal. Tänapäeval jääb kunagine mõisasüda Lääne-Viru maakonda Väike-Maarja valla territooriumile.

Varangu mõis eraldus Liigvalla mõisast (saksa keeles Löwenwolde) 17. sajandil ning sai nime Wrangelite perekonna järgi.

Mõisahooned

Varaklassitsistliku peahoone ehitust alustas 1795 von Berg. Hoone arhitektiks peetakse Tartu barokse raekoja autorit Johann Heinrich Bartolomäus Walterit. Omapärane on mõisahoone juures see, et fassaadi kaunistused pole vormitud lubimördist, vaid on välja tahutud peeneteralisest paekivist.

Alates 1819 oli Varangu mõisa omanik mõjukas Vene riigitegelane krahv Alexander von Benckendorff. Viimane omanik oli von Schilling. 1919. aasta võõrandamise järel töötas mõisahoones kool, hiljem metskond. 1970.–1980. aastatel seisis hoone tühjalt ning lagunes tugevasti. 1990. aastate lõpul läks mõis eravaldusse ja selles on alustatud restaureerimistöödega.

Peahoone läheduses asub arvatavasti 18. sajandist pärinev ühekorruseline puidust valitsejamaja, pärimuse kohaselt endine Ao mõisa peahoone, mis 1870. aasta paiku Varangule toimetati.

Varangu mõisa valitsejamajas elas 19091918 graafik Eduard Viiralt.

Vaata ka