Karl Ristikivi

Karl Ristikivi (ristitud eesnimega Karp, 16. oktoober 1912 Saulepi vald, Varbla kihelkond, Läänemaa – 19. juuli 1977 Solna, Stockholm) oli eesti kirjanik.

Haridus

• Varbla 6-klassiline algkool
• Tallinna kaubanduskool (lõpetas 1930)
• Õppis õhtugümnaasiumis Tallinna Kolledž. (4-aastase kursuse lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 1931–1932).
• 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. Kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi "Veljesto".

Ühiskondlik tegevus

Karl Ristikivi oli Eesti Rahvusfondi juhatuse liige.

Karl Ristikivi valiti 1966. aastal, 1968. aastal ja 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse.

Ta kuulus Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikusse eksiilis ja samuti Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku Kultuurifondi juhtkonda.

Looming

• Lasteraamatud:
  • "Lendav maailm" (1935)
  • "Semud" (1936)
  • "Sellid" (1938)
  • "Sinine liblikas" (1936)

• "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan)

• Tallinna triloogia:
  • "Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna)
  • "Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas")
  • "Rohtaed" (1942)

• Diloogia:
  • "Kõik mis kunagi oli" (1946, Vadstena)
  • "Ei juhtunud midagi" (1947, Vadstena)

• "Hingede öö" (1953; modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel "realistlik muinasjutt")

Ajaloofilosoofiline sari:

• Kroonikate triloogia – "Põlev lipp" (1961), "Viimne linn" (1962), "Surma ratsanikud" (1963)
• Biograafiate triloogia – "Mõrsjalinik" (1965), "Rõõmulaul" (1966), "Nõiduse õpilane" (1967)
• Põimingute triloogia – "Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng" (1972)

Triloogiate vahel ilmusid samasse sarja kuuluvad antiutoopia "Imede saar" (1964, Eestis avaldatud Loomingu Raamatukogu sarjas, 1966 nr. 27-30) ja novellikogu "Sigtuna väravad" (1968).

Ristikivi viimaseks romaaniks jäi "Rooma päevik" (1976), mis lõpetab ajaloofilosoofilise sarja.

Postuumselt avaldati lühiproosa kogu "Klaassilmadega Kristus" (1980). Rootsi-perioodil esines Ristikivi ka viljaka kriitikuna, ta on "Eesti kirjanduse loo" (1954) ja lühimonograafia "Bernard Kangro" (1967) autor. Postuumselt avaldatud kogu "Viimne vabadus" koondab esseid ja artikleid kirjandusest, geograafiast ning poliitikast (7. raamat sarjast "Eesti mõttelugu", Ilmamaa, 1996).

Ristikivi ainus luulekogu "Inimese teekond" ilmus 1972. aastal.

2009. aastal avaldati Ristikivi "Päevaraamat (1957-1968)".

Mälestusmärgid

Karl Ristikivile püstitati 1987. aastal mälestusmärk Varblas. Tartus tegutses Karl Ristikivi muuseum Tähtvere linnaosas aadressil Hermanni 18.

Vaata ka

• Karl Ristikivi Selts

Kirjandust

• Endel Nirk. Teeline ja tähed: Eurooplase Karl Ristikivi elu. Tallinn: Eesti Raamat, 1991.
• Karl Ristikivist Ivar Grünthali raamatus "Müütide maagia", Tartu: Ilmamaa, 2001, lk 108–118 (40. raamat sarjast "Eesti mõttelugu").
• Cornelius Hasselblatt. Geschichte der estnischen Literatur. Berlin, New York 2006 (ISBN 3-11-018025-1), lk 540-542, 569-574.

Välislingid

• Luule
• Luule (Trinzu literatuuripesa)
• Janika Kronberg. One European Europe knows nothing about, Estonian Literary Magazine
• Jyri Kork. Karl Ristikivi's historical novels — a panorama of shadow and light, Lituanus, Volume 16, No.2 - Summer 1970
• Karl Ristikivi ja Uku Masingu kirjavahetus
• Karl Ristikivi Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
• TÜ üliõpilased