Ljubljana

Ljubljana
[ ljublj'aana ]
sloveeni Ljubljana
Pindala	275 km²
Elanikke	272 200 (2011)
Koordinaadid	46° 3′ N, 14° 30′ E

Vaade Ljubljana kesklinnale

Ljubljana (saksa Laibach, itaalia Lubiana) on Sloveenia pealinn.

Ljubljana asub Ljubljanica jõe suubumiskohas Sava jõkke Kesk-Sloveenias. Tema kõrgus merepinnast on 298 meetrit.

Ljubljana elanike arv on 272 200. Sellega on ta üks väikseimad pealinnu Euroopa Liidus.

Kliima

Ljubljanas on vähemalt 29-kraadist sooja esinenud igas kuus aprillist kuni oktoobrini. Absoluutne maksimum, +39 °C, on mõõdetud juulis. Kõige külmem kuu on jaanuar, kuid jaanuariski on mõõdetud 14 kraadi sooja. Keskmiselt 90 päeval aastas tõuseb õhusoojus üle 30 kraadi.

Absoluutne miinimum on mõõdetud veebruaris (−28 °C). Ka jaanuaris on mõõdetud −27 °C. Juunist septembrini pole kunagi öökülma täheldatud. Keskmiselt on öökülmi 90 päeval aastas ja lumikate püsib keskmiselt 65 päeva.

Sademed jaotuvad aasta lõikes üsna ühtlaselt. Kõige märjemad kuud on oktoober (keskmiselt 151 mm) ja september (142 mm). Kõige kuivemad kuud on märts (76 mm) ja jaanuar (88 mm). Kokku on aastas sademeid keskmiselt 1383 mm ja selletõttu on Sloveenia üks Euroopa kõige märjemaid pealinnu. Maist kuni septembrini on piksetormid tavalised ja võivad vahel olla rängad.

Ljubljana on tuntud udude poolest, mida täheldatakse keskmiselt 121 päeval aastas, peamiselt sügiseti ja talviti.

Ajalugu

Tänapäeva Ljubljana ala asuatasid eelajaloolisel ajal veneedid, pärast keltide ja illüürlaste segunemisel tekkinud rahvas ja 3. sajandil eKr keldi hõim tauriskid.

50. aasta paiku rajati linna kohale Vana-Rooma sõjaväelaager, mis hiljem muutus alaliseks asulaks nimega Iulia Aemona ehk lühidalt Emona. Emonas elas 5000–6000 elanikku, eri värvi telliskivimajad ja kanalisatsioon.

Aastal 452 hävitasid hunnid selle Attila käsul. Hiljem laastasid seda idagoodid ja langobardid. 6. sajandil saabusid sinna slaavlased. 9. sajandil langes see piirkond sõltuvusse Frangi riigist ja sinna korraldasid rüüsteretki ungarlased.

Esimest korda mainiti Ljubljanat 1144 Luwigana nime all. Ljubljana sai linna õigused 1220, kaasa arvatud õiguse müntida raha.

1270 vallutas linna Ottokar II Přemysl. Seejärel võitis Rudolf von Habsburg Ottokari ja hõivas linna 1278. Ljubljana jäi kuni 1797 Habsburgide võimu alla. Sellest sai katoliiklik slaavlaste linn.

Sloveenia iseseisvus 1991 ja sellest ajast peale on Ljubljana Sloveenia pealinn.

Sport

Linnas asub jalgpallistaadion Stožice staadion, mis on jalgpalliklubi NK Olimpija Ljubljana kodustaadion.

Sõpruslinnad

Ljubljanal on kakskümmend sõpruslinna: Parma, Palermo (mõlemad Itaalia, alates 1964), Chemnitz (Saksamaa, alates 1966), Bratislava (Slovakkia, alates 1967), Sousse (Tuneesia, alates 1961), Tbilisi (Gruusia, alates 1977), Wiesbaden (Saksamaa, alates 1967), Leverkusen (Saksamaa, alates 1979), Rijeka (Horvaatia, alates 1979), Chengdu (Hiina, alates 1981), Ploče (Horvaatia, alates 1982), Cleveland (USA), Viin (Austria, alates 1999), Ateena (Kreeka, alates 2000), Moskva (Venemaa, alates 2000), Moskva oblast (Venemaa, alates 2001), Zagreb (Horvaatia, alates 2001), Sarajevo (Bosnia ja Hertsegoviina, alates 2002), Brüssel (Belgia, alates 2004) ja Skopje (Makedoonia, alates 2007).

Välislingid

• Ljubljana ametlik sait (sloveeni ja inglise keeles)
• Ljubljana Turismiinfokeskus (sloveeni, inglise, saksa, itaalia ja prantsuse keeles)