Silver Meikar: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 11. rida: | 11. rida: | ||
Ta on silma paistnud poliitilise tegevusega, mis hõlmab [[inimõigused|inimõiguste]] kaitsmist [[Valgevene]]s, [[Birma]]s, [[Hiina]]s ja mujal, [[arengumaad]]e keerulise olukorra teadvustamist ning [[Ukraina]] ja [[Gruusia]] reformide edendamist. Ta on võtnud korduvalt sõna [[kodamikuvabadused|kodanikuvabaduste]] kaitseks Eestis. Ta on olnud [[elektrooniline hääletamine|elektroonilise hääletamise]] ja e-demokraatia eestkõneleja. Ta on esimene Eesti poliitik, kes lõi isikliku ajaveebi. |
Ta on silma paistnud poliitilise tegevusega, mis hõlmab [[inimõigused|inimõiguste]] kaitsmist [[Valgevene]]s, [[Birma]]s, [[Hiina]]s ja mujal, [[arengumaad]]e keerulise olukorra teadvustamist ning [[Ukraina]] ja [[Gruusia]] reformide edendamist. Ta on võtnud korduvalt sõna [[kodamikuvabadused|kodanikuvabaduste]] kaitseks Eestis. Ta on olnud [[elektrooniline hääletamine|elektroonilise hääletamise]] ja e-demokraatia eestkõneleja. Ta on esimene Eesti poliitik, kes lõi isikliku ajaveebi. |
||
Silver Meikar annetas 2009.–2010. aastal [[Eesti Reformierakond|Reformierakonnale]] raha, mille päritolu ta enda väitel ei tea. 2009. aasta novembris (20 000 krooni) ja detsembris (20 000 krooni) ning 2010. aasta veebruaris (20 000 krooni), märtsis (20 000 krooni), aprillis (25 000 krooni) ja juunis (10 000 krooni).<ref name="lilloraha"/> |
|||
Meikar kirjeldas annetamisskeemi ajalehes [[Postimees]] [[2012]]. aastal ilmunud arvamusloos nii: "Selle raha andis mulle ümbrikus [[Kalev Lillo]], kes tollal töötas Reformierakonna kontoris juhtival kohal. Enne annetamist helistas mulle peasekretär [[Kristen Michal]] ja küsis, kas olen nõus erakonda toetama. "Muidugi oleksin nõus," vastasin ja lisasin: "kuid ega väga palju antud hetkel võimalik ei ole." Sain teada, et ega see tegelikult mulle mingeid kulusid kaasa ei toogi. Mulle antakse sulas kontole kandmiseks nii suur summa, mis kahtlasena ei näiks. "Mis seal ikka, teeme ära," vastasin rehepapi kombel."<ref name="lilloraha">[[Silver Meikar]]. [http://arvamus.postimees.ee/849254/silver-meikar-erakondade-rahastamisest-ausalt/?redir= Silver Meikar: erakondade rahastamisest. Ausalt]. [[Postimees]], 22. mai 2012.</ref> |
|||
2012. aastal andis president [[Toomas Hendrik Ilves]] Silver Meikarile [[Valgetähe IV klassi teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärgi]] järjekindla inimõiguste, kodanikuvabaduste, [[demokraatia]] ja [[õigusriik|õigusriigi]] põhimõtete kaitsmise eest. |
2012. aastal andis president [[Toomas Hendrik Ilves]] Silver Meikarile [[Valgetähe IV klassi teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärgi]] järjekindla inimõiguste, kodanikuvabaduste, [[demokraatia]] ja [[õigusriik|õigusriigi]] põhimõtete kaitsmise eest. |
||
Redaktsioon: 22. mai 2012, kell 10:12
Silver Meikar (sündinud 12. veebruaril 1978 Tartus) on Eesti poliitik. Ta kuulub alates 1997. aastast Reformierakonda.
Ta on Eesti inimõiguste kaitsja ja Inimõiguste Instituudi nõunik. Aastatel 2003–2004 ja 2006–2011 oli ta Riigikogu liige. Ta kuulus Reformierakonna fraktsiooni.
Meikar kasvas üles Tartus ja lõpetas 1997 Tartu Miina Härma Gümnaasiumi. 2005 lõpetas ta Tartu Ülikooli majandusteaduskonna.
Ta oli Tartu Linnavolikogu liige 1999–2002 ja 2005–2006. Aastal 2003 sai temast Riigikogu liige, kui Margus Hanson siirdus kaitseministriks. Meikar kandideeris 2004 Euroopa Parlamendi valimistel. Kui Hanson astus 2004. aasta novembris pärast riigisaladust sisaldavate dokumentide vargust tema kodust tagasi, loovutas Meikar oma koha Riigikogus. 23. novembril 2006 naasis ta Riigikokku, kui Riigikohus mõistis Hansoni süüdi riigisaladusele ettevaatamatusest ebaseadusliku juurdepääsu võimaldamises [1].
4. märtsil 2007 valiti Silver Meikar XI Riigikogu koosseisu liikmeks [2], kus ta töötas väliskomisjonis.
Ta on silma paistnud poliitilise tegevusega, mis hõlmab inimõiguste kaitsmist Valgevenes, Birmas, Hiinas ja mujal, arengumaade keerulise olukorra teadvustamist ning Ukraina ja Gruusia reformide edendamist. Ta on võtnud korduvalt sõna kodanikuvabaduste kaitseks Eestis. Ta on olnud elektroonilise hääletamise ja e-demokraatia eestkõneleja. Ta on esimene Eesti poliitik, kes lõi isikliku ajaveebi.
Silver Meikar annetas 2009.–2010. aastal Reformierakonnale raha, mille päritolu ta enda väitel ei tea. 2009. aasta novembris (20 000 krooni) ja detsembris (20 000 krooni) ning 2010. aasta veebruaris (20 000 krooni), märtsis (20 000 krooni), aprillis (25 000 krooni) ja juunis (10 000 krooni).[3]
Meikar kirjeldas annetamisskeemi ajalehes Postimees 2012. aastal ilmunud arvamusloos nii: "Selle raha andis mulle ümbrikus Kalev Lillo, kes tollal töötas Reformierakonna kontoris juhtival kohal. Enne annetamist helistas mulle peasekretär Kristen Michal ja küsis, kas olen nõus erakonda toetama. "Muidugi oleksin nõus," vastasin ja lisasin: "kuid ega väga palju antud hetkel võimalik ei ole." Sain teada, et ega see tegelikult mulle mingeid kulusid kaasa ei toogi. Mulle antakse sulas kontole kandmiseks nii suur summa, mis kahtlasena ei näiks. "Mis seal ikka, teeme ära," vastasin rehepapi kombel."[3]
2012. aastal andis president Toomas Hendrik Ilves Silver Meikarile Valgetähe IV klassi teenetemärgi järjekindla inimõiguste, kodanikuvabaduste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete kaitsmise eest.
Meikar andis 2006. aastal välja raamatu "Oranži revolutsiooni päevik", mis kirjeldab sündmusi Ukrainas 2004. aasta novembrist kuni 2005. aasta jaanuarini. Ta viibis seal esialgu Ukraina presidendivalimiste vaatlejana ja hiljem oranži revolutsiooni osalisena. Ta avaldas artikli Valgevene ja Venemaa suhete kohta Akadeemilise Balti-Vene Uuringute Keskuse kogumikus "Vene Föderatsioon 2011: lühiprognoos". Ta on avaldanud arvukalt artikleid Eesti ajakirjanduses ning teeb sageli kaastööd Eesti suurimale päevalehele Postimees.
Silver Meikar on AWEPA nõukogu liige [4]. Alates 2009. aastast on ta OÜ Massi Miliano, mis on virtaalsete proovikabiinide teerajaja [5], nõukogu esimees. Aastatel 2008–2011 oli ta Liberaalse Internatsionaali juhatuse liige.
Silver Meikar on abielus ja tütre ning poja isa. Ta kuulub Kaitseliitu.
Tunnustused
Viited
- ↑ "Kes? Mis? Kus? 2008, lk. 99
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 36
- ↑ 3,0 3,1 Silver Meikar. Silver Meikar: erakondade rahastamisest. Ausalt. Postimees, 22. mai 2012.
- ↑ European Parliamentarians With Africa
- ↑ Fits.me Virtual Fitting Room
- ↑ Eesti Vabariik tänab iseseisvuspäeva eel 99 inimest riiklike teenetemärkidega