Ungern-Sternbergi palee: erinevus redaktsioonide vahel
Movses-bot (arutelu | kaastöö) P Robot: Formatting ISBN |
|||
33. rida: | 33. rida: | ||
{{JÄRJESTA:Ungern-Sternbergi palee}} |
{{JÄRJESTA:Ungern-Sternbergi palee}} |
||
[[Kategooria:Toompea]] |
|||
[[Kategooria:Tallinna ajalugu]] |
|||
[[Kategooria:Tallinna ehitised]] |
|||
[[Kategooria:Kesklinna linnaosa ehitised]] |
[[Kategooria:Kesklinna linnaosa ehitised]] |
Redaktsioon: 22. mai 2012, kell 02:13
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Ungern–Sternbergi palee on aastatel 1865–1868 krahv Ewald Ungern-Sternbergile (1824–1899) Tallinnas Toompeal ehitatud esindushoone ja linnaresidents. Hoone aadress on Kohtu tänav 6.
Krahv Ewald Ungern-Sternberg oli Suuremõisa, Kärdla, Soonlepa, Partsi, Vilivalla, Ungru, Võnnu, Jõesse, Keskvere, Kõrgessaare, Lauka ja Reigi mõisnik ning lisaks oli tema abikaasa Adele (sünd. Stackelberg) Elistvere mõisa pärijanna.[1]
Hoone ehitus
Kohtu tänava ja Pika jala poolse nõlvaku vahel asuv hoone ehitati Berliinist pärit arhitekt Martin Philipp Gropiuse (1824–1880) kavandite kohaselt aastatel 1865–1868. Hoone krundi põhjaküljel asusid varem väike lagunenud elamu, kõrts ja kõrvalhooned.
Hoone planeering oli orienteeritud keskteljele, palee esindussaal, mis tavaliselt asus paleedes teisel korrusel, asub hoones aga vestibüüliga samal korrusel ning sellise siselahenduse tulemusena puudub palees tüüpiline toretsev esindustrepp.
Palee teisele korrusele ehitati pere magamis- ja lastetoad, hoone esindus- ja eluruumid olid selgelt eraldatud. Ülakorruse väiksemad toad paigutati kahele poole keskset koridori, mille lakke ehitati suur katuseaken.
Hoone valmis lõplikult 1866. aastal ja hoonekompleksile lisati veel täiendavalt poolteisekorruselised väravahooned, mis flankeerisid pääsu Kohtu tänavalt hoone sisehoovi: põhjapoolses küljes tõllakuur ja lõunapoolses küljes tallihoone, kutsari korteriga ning nendevahelise kõrge võrevärav.
Eestimaa Provintsiaalmuuseum
1899. aastal suri krahv Ewald Ungern-Sternberg ning tema abikaasa Adelele jäänud maja omandas Eestimaa Rüütelkond, kes loovutas selle Eestimaa Kirjanduse Ühingule (vahetusena ühingu Wismari tänava krundi vastu). Eestimaa Kirjanduse Ühing avas hoones Eestimaa Provintsiaalmuuseumi.
Pidulik Provintsiaalmuuseumi ja ühtlasi kogu maja avamine toimus 3. detsembril 1911. aastal.
Hoones teostati enne avamist ümberehitused, mille käigus kohandati hoone keldriruumid raamatukogu tarbeks, ehitati uus kivitrepp hoone vasakusse tiiba ja hoonesse seati sisse elektrivalgustus ja keskküte. Ümberehitustööd projekteeris Eestimaa kubermanguinsener Erwin Bernhard ja ümberehituses osales ka osales Tallinna linnainsener Erich Jacoby.
Eesti NSV Teaduste Akadeemia
1946. aastal anti hoone Eesti NSV Teaduste Akadeemia käsutusse, kes hakkas seda kasutama Eesti NSV Teaduste Akadeemia Presiidiumi töö- ja esindushoonena.
Kirjandus
- Karin Hallas-Murula, Aadlipalee Toompeal, Teaduste Akadeemia Kirjastus 1994, ISBN 9985500431