Liivimaa: erinevus redaktsioonide vahel
P r2.6.1) (robot lisas: eo:Livonio |
toim |
||
3. rida: | 3. rida: | ||
'''Liivimaa''' ([[ladina keel|ladina]] ''Livonia'', [[läti keel|läti]] ''Livonija'', ''Līvzeme'', [[saksa keel|saksa]] ''Livland'', [[liivi keel|liivi]] ''Līvõmō'', [[poola keel|poola]] ''Inflanty'', [[vene keel|vene]] ''Лифляндия'', ''Ливония'') on ajalooline territoorium nüüdisaegse [[Eesti]] ja [[Läti]] alal. |
'''Liivimaa''' ([[ladina keel|ladina]] ''Livonia'', [[läti keel|läti]] ''Livonija'', ''Līvzeme'', [[saksa keel|saksa]] ''Livland'', [[liivi keel|liivi]] ''Līvõmō'', [[poola keel|poola]] ''Inflanty'', [[vene keel|vene]] ''Лифляндия'', ''Ливония'') on ajalooline territoorium nüüdisaegse [[Eesti]] ja [[Läti]] alal. |
||
==Nime tähendus== |
|||
Mõistel "Liivimaa" on kolm erinevat tähendust: |
|||
1. Enne [[13. sajand]]i algust ehk Läänemere kaldale jõudnud Põhjala ristisõdu (Eesti muistset vabadusvõitlust) tähendas Liivimaa [[liivlased|liivlaste]] asuala [[Liivi laht|Liivi lahe]] rannikul. Just liivlaste asualalt algasid Saksa [[feodaal]]ide vallutused (seni paganlike hõimude ristimine). |
1. Enne [[13. sajand]]i algust ehk Läänemere kaldale jõudnud Põhjala ristisõdu (Eesti muistset vabadusvõitlust) tähendas Liivimaa [[liivlased|liivlaste]] asuala [[Liivi laht|Liivi lahe]] rannikul. Just liivlaste asualalt algasid Saksa [[feodaal]]ide vallutused (seni paganlike hõimude ristimine). |
||
2. |
2. Pärast 13. sajandi ristisõdu ehk Läänemere idakalda ristiusustamist tähistas nimi "Liivimaa" praeguse Eesti ja Läti territooriume. Ühtset riiki neil aladel ei tekkinud, Liivimaa ala oli jagatud taanlaste, ordu ja mitme piiskopkonna vahel ([[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]], [[Tartu piiskopkond|Tartu]], [[Riia piiskopkond|Riia]] ja [[Kuramaa piiskopkond|Kuramaa piiskopkonnad]]). Hiljem on keskaegset Liivimaad segaduste vältimiseks nimetatud tihti ka ''Vana-Liivimaaks'' (''Alt-Livland'', ''Old Livonia''). Hiljem (alates [[17. sajand|17.]]–[[18. sajand]]ist) on samu alasid nimetatud tihti ''Balti provintsideks''. |
||
3. Balti provintside ehk kubermangude keskmine provints (kubermang) 17.–[[20. sajand]] |
3. Balti provintside ehk kubermangude keskmine provints (kubermang) 17.–[[20. sajand]]il hõlmas praeguse [[Lõuna-Eesti]] ja Põhja-Läti alasid. Põhjas piirnes see Eestimaa provintsi (kubermanguga), lõunas ja läänes [[Kuramaa]]ga. |
||
==Vana-Liivimaa== |
==Vana-Liivimaa== |
Redaktsioon: 15. august 2011, kell 16:02
Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär. |
See artikkel vajab toimetamist. (August 2006) |
Liivimaa (ladina Livonia, läti Livonija, Līvzeme, saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Nime tähendus
Mõistel "Liivimaa" on kolm erinevat tähendust:
1. Enne 13. sajandi algust ehk Läänemere kaldale jõudnud Põhjala ristisõdu (Eesti muistset vabadusvõitlust) tähendas Liivimaa liivlaste asuala Liivi lahe rannikul. Just liivlaste asualalt algasid Saksa feodaalide vallutused (seni paganlike hõimude ristimine).
2. Pärast 13. sajandi ristisõdu ehk Läänemere idakalda ristiusustamist tähistas nimi "Liivimaa" praeguse Eesti ja Läti territooriume. Ühtset riiki neil aladel ei tekkinud, Liivimaa ala oli jagatud taanlaste, ordu ja mitme piiskopkonna vahel (Saare-Lääne, Tartu, Riia ja Kuramaa piiskopkonnad). Hiljem on keskaegset Liivimaad segaduste vältimiseks nimetatud tihti ka Vana-Liivimaaks (Alt-Livland, Old Livonia). Hiljem (alates 17.–18. sajandist) on samu alasid nimetatud tihti Balti provintsideks.
3. Balti provintside ehk kubermangude keskmine provints (kubermang) 17.–20. sajandil hõlmas praeguse Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti alasid. Põhjas piirnes see Eestimaa provintsi (kubermanguga), lõunas ja läänes Kuramaaga.
Vana-Liivimaa
- Pikemalt artiklis Vana-Liivimaa
Sakslaste vallutuste jätkudes kandus nimi Liivimaa teistelegi nende vallutatud piirkondadele: latgalite asualale ning Lõuna- ja Kesk-Eestile 1210. - 20. aastatel, Kuramaale ja Semgallialele 13. sajandi teisel poolel, Eestimaale pärast selle ühendamist Liivi ordu valdustega 1347.
1347–1561 hõlmas Liivimaa (selleaegseis piirides nimetatakse Vana-Liivimaaks, vene Ливония) kogu Liivi orduriigi, Riia peapiiskopkonna, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonna ning linnade konföderatsiooni.
Poola-Liivimaa
- Pikemalt artiklis Poola-Liivimaa
Alates Liivi sõja lõpust nimetasid poolakad Liivimaaks (poola Inflanty) Rzeczpospolita valdusse läinud alasid Daugavast põhja pool (Üle-Väina hertsogkond). Alguses ulatusid need Eestimaa kubermangu lõunapiirini, kuid peale Poola-Rootsi sõda ja selle lõpetanud Altmargi vaherahu sõlmist Poola ja Rootsi vahel 26. septembril 1629. aastal läksid vastavalt rahulepingu tingimustele kõik Poola valdused, mis jäid põhja poole Daugava jõge, Rootsi kuningriigile.
Poolale jäid ainult Latgale alad, mida Poolas nimetati edaspidigi Liivimaaks (Inflanty), need liideti Venemaaga 1795. aastal, kuid jäid väljapoole Liivimaa kubermangu.
Liivimaa Rootsi ja Vene riigis
- Pikemalt artiklis Liivimaa kubermang
Rootsi-Poola sõdade tulemusena 16.-17. sajandil kinnistusid 20. sajandi alguseni kestma jäänud Liivimaa piirid – 16. sajandil põhjapiir Eestimaaga ja 17. sajandil lõunapiir Semgallia (läti k. Zemgale) ja Latgalega. Liivimaa sellistes piirides kestis kuni 1917. aastani, mil tema põhjaosa liideti Eestimaa kubermanguga.
Liivimaa maakonnad
20. sajandi alguses hõlmas Liivimaa provints ehk kubermang järgmised maakonnad Eesti ja Läti alal:
- Saaremaa
- Pärnumaa
- Viljandimaa
- Tartumaa
- Võrumaa
- Valgamaa
- Valmiera maakond (eesti k. Volmarimaa)
- Cēsise maakond (eesti k. Võnnumaa)
- Riia maakond
Liivimaa keskuseks oli Riia linn.
Saaremaa kuulus Liivimaa kubermangu, kuid tal oli iseseisev aadliomavalitsus ehk rüütelkond keskusega Kuressaares.
Läti-Liivimaa
- Pikemalt artiklis Vidzeme
Vaata ka
- Balti Hertsogiriik
- Baltimaad
- Eestimaa
- Eesti saksakeelsed kohanimed
- Eesti valitsejad
- Kuramaa
- Liivimaa kroonika
- Liivimaa kubermang
- Liivi ordu
- Liivi sõda
- Liivlased
- Metsapoole
- Ostland
- Vana-Liivimaa
- Vidzeme