Rudolf I (Saksa kuningas): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
2. rida: 2. rida:
'''Rudolf I''' Habsburg ('''Rudolf von Habsburg'''; [[1. mai]] [[1218]] [[Breisgau]], [[Limburgi loss]] – [[15. juuli]] [[1291]] [[Speyer]]) oli [[Saksa kuningas]] [[1273]] aastast kuni surmani. Enne seda valitses ta [[Habsburgid]]e pärusvaldusi '''Rudolf IV''' nime all. Ta oli [[Habsburgi krahv]], [[Kyburgi krahv]] ja [[Thurgau maakrahv]].
'''Rudolf I''' Habsburg ('''Rudolf von Habsburg'''; [[1. mai]] [[1218]] [[Breisgau]], [[Limburgi loss]] – [[15. juuli]] [[1291]] [[Speyer]]) oli [[Saksa kuningas]] [[1273]] aastast kuni surmani. Enne seda valitses ta [[Habsburgid]]e pärusvaldusi '''Rudolf IV''' nime all. Ta oli [[Habsburgi krahv]], [[Kyburgi krahv]] ja [[Thurgau maakrahv]].


Rudolfi isa oli Habsburgi [[krahv]] [[Albert IV]]. Rudolfi ema oli Kyburgi ja Dillingeni krahvi Ulrichi tütar Heilwig. Pärast isa surma [[1239]] päris ta suured maavaldused [[Habsburgide loss]]i ümber [[Aargau]] kandis tänapäeva [[Šveits]]is, samuti [[Elsass]]is.
Rudolfi isa oli Habsburgi krahv [[Albrecht IV]]. Rudolfi ema oli Kyburgi ja Dillingeni krahvi Ulrichi tütar Heilwig. Pärast isa surma [[1239]] päris ta suured maavaldused [[Habsburgi linnus]]e ümber [[Aargau]] kandis tänapäeva [[Šveits]]is, samuti [[Elsass]]is.


[[1245]] abiellus ta Hohenbergi krahvi Burkhard III tütre Gertrudega. Abielu tulemusena sai temast [[Švaabimaa]] tähtis [[vasall]].
[[1245]] abiellus ta [[Hohenbergi krahv]]i [[Burkhard III]] tütre Gertrudega. Abielu tulemusena sai temast [[Švaabimaa]] tähtis [[vasall]].


Rudolf käis sageli külas oma [[ristiisa]]l [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisril]] [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]]-l. Tema lojaalsus Friedrichile ja tema pojale [[Konrad IV (Saksa-Rooma keiser)|Konrad IV]]-le sai tasutud maatükkide rikkalike annetustega.
Rudolf käis sageli külas oma [[ristiisa]]l [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisril]] [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]]-l. Tema lojaalsus Friedrichile ja tema pojale [[Konrad IV (Saksa-Rooma keiser)|Konrad IV]]-le sai tasutud maatükkide rikkalike annetustega.


Konrad valitses [[Sitsiilia kuningriik]]i ja püüdis oma võimu kehtestada kogu [[Itaalia kuningriik|Itaalia kuningriigi]] üle, eriti [[Lombardia]]s. See põhjustas konflikti [[paavst]]iga, kelle maad jäid [[Sitsiilia]] ja Lombardia vahele ja kes kartis [[Paavstiriik|Paavstiriigi]] täielikku ümberpiiramist. [[1254]] paavst [[Innocentius IV]] [[ekskommunikatsioon|ekskommunikeeris]] Rudolfi kui Konradi liitlase. Samal aastal suri Konrad [[malaaria]]sse. Pärast seda oli [[Saksamaa]]l [[interreegnum]] ja [[1268]] suri seni võimul olnud [[Hohenstaufenid|Hohenstaufenite]] dünastia lõplikult välja.
Konrad valitses [[Sitsiilia kuningriik]]i ja püüdis oma võimu kehtestada kogu [[Itaalia kuningriik|Itaalia kuningriigi]] üle, eriti [[Lombardia]]s. See põhjustas konflikti [[paavst]]iga, kelle maad jäid Sitsiilia ja Lombardia vahele ja kes kartis [[Paavstiriik|Paavstiriigi]] täielikku ümberpiiramist. [[1254]] paavst [[Innocentius IV]] [[ekskommunikatsioon|ekskommunikeeris]] Rudolfi kui Konradi liitlase. Samal aastal suri Konrad [[malaaria]]sse. Pärast seda oli [[Saksamaa]]l [[interreegnum]] ja [[1268]] suri seni võimul olnud [[Hohenstaufenid|Hohenstaufenite]] dünastia lõplikult välja.


Hohenstaufenite langus pakkus Rudolfile võimaluse oma valdusi suurendada. Tema naine oli Hohenbergide pärija. Kui Rudolfi ema vend Kyburgi krahv [[Hartmann IV]] [[1264]] lastetuna suri, hõivas ta ka tolle ulatuslikud valdused. Vaenus nii Strassburgi kui Baseli piiskopiga lõppes Rudolfi jaoks edukalt ning tema jõukus ja [[reputatsioon|maine]] suurenesid veelgi, sest ta ostis nii vaimulikelt kui ilmalikelt mitmesuguseid maid ja õigusi nendele. Niimoodi saadud mitmesugused jõukuse- ja mõjuallikad muutsid Rudolfi Edela-Saksamaa kõige võimsamaks vürstiks ja aadlikuks, sest Švaabimaa vürstiriik oli lagunenud, jättes selle endised vasallid peaaegu iseseisvaiks.
Hohenstaufenite langus pakkus Rudolfile võimaluse oma valdusi suurendada. Tema naine oli Hohenbergide pärija ning kui Rudolfi onu Kyburgi krahv [[Hartmann IV]] [[1264]]. aastal lastetuna suri, hõivas ta ka tolle ulatuslikud valdused. Vaenus nii [[Strassburgi piiskop|Strassburgi]] kui [[Baseli piiskop]]iga lõppes Rudolfi jaoks edukalt ning tema jõukus ja maine suurenesid veelgi, sest ta ostis nii vaimulikelt kui ilmalikelt mitmesuguseid maid ja õigusi nendele. Niimoodi saadud mitmesugused jõukuse- ja mõjuallikad muutsid Rudolfi Edela-Saksamaa kõige võimsamaks vürstiks, sest [[Švaabimaa hõimuhertsogkond]] oli lagunenud, jättes selle endised vasallid peaaegu iseseisvaiks.


[[1272]] suri [[Richard Cornwallist]], kes oli pärast Konrad IV surma olnud Saksa kuningas, aga üksnes formaalselt, sest ta ei elanud Saksamaal. Ka tema järeltulev sugu suri aastal [[1300]] välja. Sellepärast kogunesid [[kuurvürst]]id [[1273]]. aasta sügisel uut kuningat valima. Rudolf kandideeris kuningaks. Teised kandidaadid olid [[Böömimaa kuningas]] [[Ottokar II]], kes ka ise valimiskogus oli, [[Anhalt]]i vürst [[Siegfried I]] ja Friedrich II vanima ellu jäänud tütre Margareti vanim poeg [[Friedrich I (Meißen)|Friedrich I]], kes pretendeeris tiitlile Hohenstaufenite esindajana, kuid oli veel kõigest 16-aastane. Rudolfit toetas [[Nürnbergi burgkrahv]] [[Friedrich III (Nürnberg)|Friedrich III]]. Rudolf saavutas [[Saksimaa hertsog]]i [[Albrecht II (Saksi-Wittenberg)|Albrecht II]] ja [[Baieri hertsog]]i [[Ludwig II Range]] toetuse, kihlates nad oma tütardega. Lõpuks toetasid Rudolfit kõik kuurvürstid peale Ottokari enese. Ta valiti kuningaks [[29. september|29. septembril]] ja krooniti [[Aacheni katedraal]]is [[24. oktoober|24. oktoobril]].
[[1272]] suri [[Richard Cornwallist]], kes oli pärast Konrad IV surma olnud Saksa kuningas, aga üksnes formaalselt, sest ta ei elanud Saksamaal. Ka tema järeltulev sugu suri aastal [[1300]] välja. Sellepärast kogunesid [[kuurvürst]]id [[1273]]. aasta sügisel uut kuningat valima. Rudolf kandideeris kuningaks. Teised kandidaadid olid [[Böömimaa kuningas]] [[Ottokar II]], kes ka ise valimiskogus oli, [[Anhalti vürst]] [[Siegfried I]] ja Friedrich II tütrepoeg [[Friedrich I (Meißen)|Friedrich]], kes pretendeeris tiitlile Hohenstaufenite esindajana, kuid oli veel kõigest 16-aastane. Rudolfit toetas [[Nürnbergi linnusekrahv]] [[Friedrich III (Nürnberg)|Friedrich III]]. Rudolf saavutas [[Saksi-Wittenbergi hertsog]]i [[Albrecht II (Saksi-Wittenberg)|Albrecht II]] ja [[Baieri hertsog]]i [[Ludwig II Range]] toetuse, kihlates nad oma tütardega. Lõpuks toetasid Rudolfit kõik kuurvürstid peale Ottokari enese. Ta valiti kuningaks [[29. september|29. septembril]] ja krooniti [[Aacheni toomkirik]]us [[24. oktoober|24. oktoobril]].


Selleks, et saada paavsti toetust, loobus Rudolf kõigist õigustest [[Rooma]] linnale, Paavstiriigile ja Sitsiiliale ning lubas juhtida uut [[ristisõda]]. Ottokari protestidest hoolimata paavst [[Gregorius X]] mitte üksnes ei tunnustanud Rudolfit ise, vaid ärgitas ka senist vastukuningat, [[Kastiilia kuningas|Kastiilia kuningat]] [[Alfonso X]]-t sedasama tegema. Nii sai Rudolfist pärija Hohenstaufenite dünastiale, mille kaht esindajat oli ta varem ustavalt teeninud.
Selleks, et saada paavsti toetust, loobus Rudolf kõigist õigustest [[Rooma]] linnale, Paavstiriigile ja Sitsiiliale ning lubas juhtida uut [[ristisõda]]. Ottokari protestidest hoolimata paavst [[Gregorius X]] mitte üksnes ei tunnustanud Rudolfit ise, vaid ärgitas ka senist vastukuningat, [[Kastiilia kuningas|Kastiilia kuningat]] [[Alfonso X]]-t sedasama tegema. Nii sai Rudolfist pärija Hohenstaufenite dünastiale, mille kaht esindajat oli ta varem ustavalt teeninud.
23. rida: 23. rida:
*[[Albrecht I (Saksa kuningas)|Albrecht]] ([[1255]]–[[1308]]), hiljem samuti Saksa kuningas
*[[Albrecht I (Saksa kuningas)|Albrecht]] ([[1255]]–[[1308]]), hiljem samuti Saksa kuningas
*Katharina ([[1256]]–[[1282]]), [[1279]] abiellus Baieri hertsogi Otto III-ga, kes oli [[Bela V]] nime all ka Ungari kuningas
*Katharina ([[1256]]–[[1282]]), [[1279]] abiellus Baieri hertsogi Otto III-ga, kes oli [[Bela V]] nime all ka Ungari kuningas
*Agnes (umbes 1257 – [[1322]]), 1273 abiellus Saksi hertsogi [[Albrecht II (Saksi-Wittenberg)|Albrecht II]]-ga
*Agnes (umbes 1257 – [[1322]]), 1273 abiellus Saksi-Wittenbergi hertsogi [[Albrecht II (Saksi-Wittenberg)|Albrecht II]]-ga
*Hedwig (surnud 1285/86), [[1270]] abiellus [[Brandenburgi markkrahv]]i [[Otto IV (Brandenburg)|Otto IV]]-ga, suri lastetuna
*Hedwig (surnud 1285/86), [[1270]] abiellus [[Brandenburgi markkrahv]]i [[Otto IV (Brandenburg)|Otto IV]]-ga, suri lastetuna
*Klementia von Habsburg (umbes 1262 – [[1293]]), abiellus [[1281]] [[Viin]]is paavsti soosikuga [[Ungari]] troonile [[Anjou Karl Martell]]iga
*Klementia (umbes 1262 – [[1293]]), abiellus [[1281]] [[Viin]]is paavsti soosikuga [[Ungari]] troonile [[Anjou Karl Martell]]iga
*[[Hartmann]] ([[1263]]–1281), kihlatud [[Edward I]] tütre Joaniga, uppus [[Rein]]i
*[[Hartmann]] ([[1263]]–1281), kihlatud [[Edward I]] tütre Joaniga, uppus [[Rein]]i
*[[Rudolf II (Austria)|Rudolf II]] ([[1270]]–[[1290]]), Švaabimaa hertsog
*[[Rudolf II (Austria)|Rudolf II]] ([[1270]]–[[1290]]), [[Švaabimaa hertsog]]
*Guta von Habsburg ([[1271]]–[[1297]]), [[1285]] abiellus ta pärastise [[Böömimaa kuningas|Böömimaa kuninga]] [[Václav II (Böömimaa)|Václav II]]-ga
*Guta ([[1271]]–[[1297]]), [[1285]] abiellus ta pärastise [[Böömimaa kuningas|Böömimaa kuninga]] [[Václav II]]-ga


==Ilukirjanduses==
==Ilukirjanduses==
34. rida: 34. rida:
Krahv Rudolf von Habsburg on [[Karl Ristikivi]] [[romaan]]i "[[Põlev lipp]]" tegelane.
Krahv Rudolf von Habsburg on [[Karl Ristikivi]] [[romaan]]i "[[Põlev lipp]]" tegelane.



<center>
{{algus}}
{{algus}}
{{eelnev-järgnev
<tr><td>Eelnev:<br>'''Interreegnum'''</td><td>'''[[Saksa kuningas]]'''<br>[[1273]]–[[1291]]</td><td>Järgnev:<br>'''[[Adolf (Saksa kuningas)|Adolf Nassaust]]'''</td></tr>
| eelnev= ''[[Interregnum]]''
<tr><td>Eelnev:<br>'''[[Ottokar II Přemysl]]'''</td><td>'''[[Austria riigipeade loend|Austria hertsog]]'''<br>[[1278]]–[[1282]]</td><td>Järgnevad:<br>'''[[Albrecht I (Saksa kuningas)|Albrecht I]], [[Rudolf II (Austria)|Rudolf II]]'''<br>ja '''[[Meinhard II (Tirool)|Meinhard II]]'''</td></tr>
| nimi= [[Saksa kuningas]]
| aeg= [[1273]]–[[1291]]
| järgnev=[[Adolf (Saksa kuningas)|Adolf Nassaust]]
}}
{{eelnev-järgnev
| eelnev=[[Ottokar II Přemysl]]
| nimi= [[Austria hertsog]]
| aeg= [[1278]]–[[1282]]
| järgnev=[[Albrecht I (Saksa kuningas)|Albrecht I]]<br>[[Rudolf II (Austria)|Rudolf II]]<br>[[Meinhard II (Tirool)|Meinhard II]]
}}
{{lõpp}}
{{lõpp}}


Redaktsioon: 31. juuli 2011, kell 20:58

Rudolf von Habsburg. 19. sajandi joonistus

Rudolf I Habsburg (Rudolf von Habsburg; 1. mai 1218 Breisgau, Limburgi loss – 15. juuli 1291 Speyer) oli Saksa kuningas 1273 aastast kuni surmani. Enne seda valitses ta Habsburgide pärusvaldusi Rudolf IV nime all. Ta oli Habsburgi krahv, Kyburgi krahv ja Thurgau maakrahv.

Rudolfi isa oli Habsburgi krahv Albrecht IV. Rudolfi ema oli Kyburgi ja Dillingeni krahvi Ulrichi tütar Heilwig. Pärast isa surma 1239 päris ta suured maavaldused Habsburgi linnuse ümber Aargau kandis tänapäeva Šveitsis, samuti Elsassis.

1245 abiellus ta Hohenbergi krahvi Burkhard III tütre Gertrudega. Abielu tulemusena sai temast Švaabimaa tähtis vasall.

Rudolf käis sageli külas oma ristiisal Saksa-Rooma keisril Friedrich II-l. Tema lojaalsus Friedrichile ja tema pojale Konrad IV-le sai tasutud maatükkide rikkalike annetustega.

Konrad valitses Sitsiilia kuningriiki ja püüdis oma võimu kehtestada kogu Itaalia kuningriigi üle, eriti Lombardias. See põhjustas konflikti paavstiga, kelle maad jäid Sitsiilia ja Lombardia vahele ja kes kartis Paavstiriigi täielikku ümberpiiramist. 1254 paavst Innocentius IV ekskommunikeeris Rudolfi kui Konradi liitlase. Samal aastal suri Konrad malaariasse. Pärast seda oli Saksamaal interreegnum ja 1268 suri seni võimul olnud Hohenstaufenite dünastia lõplikult välja.

Hohenstaufenite langus pakkus Rudolfile võimaluse oma valdusi suurendada. Tema naine oli Hohenbergide pärija ning kui Rudolfi onu Kyburgi krahv Hartmann IV 1264. aastal lastetuna suri, hõivas ta ka tolle ulatuslikud valdused. Vaenus nii Strassburgi kui Baseli piiskopiga lõppes Rudolfi jaoks edukalt ning tema jõukus ja maine suurenesid veelgi, sest ta ostis nii vaimulikelt kui ilmalikelt mitmesuguseid maid ja õigusi nendele. Niimoodi saadud mitmesugused jõukuse- ja mõjuallikad muutsid Rudolfi Edela-Saksamaa kõige võimsamaks vürstiks, sest Švaabimaa hõimuhertsogkond oli lagunenud, jättes selle endised vasallid peaaegu iseseisvaiks.

1272 suri Richard Cornwallist, kes oli pärast Konrad IV surma olnud Saksa kuningas, aga üksnes formaalselt, sest ta ei elanud Saksamaal. Ka tema järeltulev sugu suri aastal 1300 välja. Sellepärast kogunesid kuurvürstid 1273. aasta sügisel uut kuningat valima. Rudolf kandideeris kuningaks. Teised kandidaadid olid Böömimaa kuningas Ottokar II, kes ka ise valimiskogus oli, Anhalti vürst Siegfried I ja Friedrich II tütrepoeg Friedrich, kes pretendeeris tiitlile Hohenstaufenite esindajana, kuid oli veel kõigest 16-aastane. Rudolfit toetas Nürnbergi linnusekrahv Friedrich III. Rudolf saavutas Saksi-Wittenbergi hertsogi Albrecht II ja Baieri hertsogi Ludwig II Range toetuse, kihlates nad oma tütardega. Lõpuks toetasid Rudolfit kõik kuurvürstid peale Ottokari enese. Ta valiti kuningaks 29. septembril ja krooniti Aacheni toomkirikus 24. oktoobril.

Selleks, et saada paavsti toetust, loobus Rudolf kõigist õigustest Rooma linnale, Paavstiriigile ja Sitsiiliale ning lubas juhtida uut ristisõda. Ottokari protestidest hoolimata paavst Gregorius X mitte üksnes ei tunnustanud Rudolfit ise, vaid ärgitas ka senist vastukuningat, Kastiilia kuningat Alfonso X-t sedasama tegema. Nii sai Rudolfist pärija Hohenstaufenite dünastiale, mille kaht esindajat oli ta varem ustavalt teeninud.

Aastal 1278 õnnestus tal sõjas võita Ottokar II, kes tahtis ise saada Saksa kuningaks, ja selle tulemusena sai ta Austria oma perele pärusvalduseks. Seega algas Habsburgide tõus Euroopa võimsaimaks valitsejasuguvõsaks just Rudolf von Habsburgi valitsusajaga.

Lapsed

Ilukirjanduses

Krahv Rudolf von Habsburg on Karl Ristikivi romaani "Põlev lipp" tegelane.


Eelnev
Interregnum 		Saksa kuningas
1273–1291 		Järgnev
Adolf Nassaust
Eelnev
Ottokar II Přemysl 		Austria hertsog
1278–1282 		Järgnev
Albrecht I
Rudolf II
Meinhard II
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Rudolf_I_(Saksa_kuningas)&oldid=2610924"