Saksimaa kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[File:Coat of arms of Wettin House Albert Line.png|right|220px]]'''Saksimaa kuningriik''' oli riik tänapäeva [[Saksimaa]] [[liidumaa]] territooriumil aastatel [[1806]]–[[1918]].
[[File:Coat of arms of Wettin House Albert Line.png|right|220px]]'''Saksimaa kuningriik''' oli riik tänapäeva [[Saksimaa]] [[liidumaa]] territooriumil aastatel [[1806]]–[[1918]].


Aastatel [[1806]]–[[1813]] kuulus see [[Reini Liit (1806-1813)|Reini Liitu]], [[1814]]–[[1866]] [[Saksa Liit]]u, [[1867]]–[[1871]] [[Põhja-Saksa Liit]]u ja [[1871]]–[[1918]] [[Saksa Keisririik|Saksa Keisririigi]] koosseisu. Kuningriigi pealinnaks oli [[Dresden]]i linn.
Aastatel [[1806]]–[[1813]] kuulus see [[Reini Liit]]u, [[1814]]–[[1866]] [[Saksa Liit]]u, [[1867]]–[[1871]] [[Põhja-Saksa Liit]]u ja [[1871]]–[[1918]] [[Saksa Keisririik|Saksa Keisririigi]] koosseisu. Kuningriigi pealinnaks oli [[Dresden]]i linn.


Saksi kuningriik oli [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigi]] otsene järglane. Viimase valitseja [[Friedrich August I]] (kuurvürstina '''Friedrich August III''') kuulutas end pärast [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] lõppu kuningaks ning Saksimaast sai [[Napoleon I]] liitlane. Juriidiliselt toimus see pärast [[Poznańi rahuleping]]u (''saksa'' '''Posen''') sõlmimist [[11. detsember|11. detsembril]] [[1806]]. See rahu lõpetas sõja [[Prantsusmaa]] ja Saksimaa vahel ning Saksimaast sai Reini Liidu liige. Saksimaa oli [[Neljas Koalitsioonisõda|Neljandas Koalitsioonisõjas]] [[Preisimaa]] liitlasena kandnud tõsiseid kaotusi ([[Jena ja Auerstedti lahing]]). Aastal [[1813]] oli Saksimaa üks [[Napoleon I]] väheseid liitlasi, kes talle truuks jäid ning seetõttu kannatas ta karmilt: maa okupeeriti [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] poolt ning [[Preisimaa Kuningriik|Preisimaa]] soovis teda täielikult annekteerida. [[Viini Kongress]]il lahendati Saksimaa probleem nii, et enamik riigist liidetigi Preisimaaga, kuid umbes 40% maast anti Friedrich Augustile tagasi. Järgnevaltki jäi riik Preisi-vastaseks, võideldes tolle vastu [[Preisi-Austria sõda|Preisi-Austria sõja]] ajal. Kuid pärast seda oli ta sunnitud liituma Preisimaa moodustatud Põhja-Saksa Liiduga ning 1871 ka Saksa keisririigiga.
Saksi kuningriik oli [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigi]] otsene järglane. Viimase valitseja [[Friedrich August I]] (kuurvürstina '''Friedrich August III''') kuulutas end pärast [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] lõppu kuningaks ning Saksimaast sai [[Napoleon I]] liitlane. Juriidiliselt toimus see pärast [[Poznańi rahuleping]]u (''saksa'' '''Posen''') sõlmimist [[11. detsember|11. detsembril]] [[1806]]. See rahu lõpetas sõja [[Prantsusmaa]] ja Saksimaa vahel ning Saksimaast sai Reini Liidu liige. Saksimaa oli [[Neljas Koalitsioonisõda|Neljandas Koalitsioonisõjas]] [[Preisimaa]] liitlasena kandnud tõsiseid kaotusi ([[Jena ja Auerstedti lahing]]). Aastal [[1813]] oli Saksimaa üks [[Napoleon I]] väheseid liitlasi, kes talle truuks jäid ning seetõttu kannatas ta karmilt: maa okupeeriti [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] poolt ning [[Preisimaa Kuningriik|Preisimaa]] soovis teda täielikult annekteerida. [[Viini Kongress]]il lahendati Saksimaa probleem nii, et enamik riigist liidetigi Preisimaaga, kuid umbes 40% maast anti Friedrich Augustile tagasi. Järgnevaltki jäi riik Preisi-vastaseks, võideldes tolle vastu [[Preisi-Austria sõda|Preisi-Austria sõja]] ajal. Kuid pärast seda oli ta sunnitud liituma Preisimaa moodustatud Põhja-Saksa Liiduga ning 1871 ka Saksa keisririigiga.

Redaktsioon: 15. jaanuar 2011, kell 21:24

Saksimaa kuningriik oli riik tänapäeva Saksimaa liidumaa territooriumil aastatel 1806–1918.

Aastatel 1806–1813 kuulus see Reini Liitu, 1814–1866 Saksa Liitu, 1867–1871 Põhja-Saksa Liitu ja 1871–1918 Saksa Keisririigi koosseisu. Kuningriigi pealinnaks oli Dresdeni linn.

Saksi kuningriik oli Saksimaa kuurvürstiriigi otsene järglane. Viimase valitseja Friedrich August I (kuurvürstina Friedrich August III) kuulutas end pärast Saksa-Rooma riigi lõppu kuningaks ning Saksimaast sai Napoleon I liitlane. Juriidiliselt toimus see pärast Poznańi rahulepingu (saksa Posen) sõlmimist 11. detsembril 1806. See rahu lõpetas sõja Prantsusmaa ja Saksimaa vahel ning Saksimaast sai Reini Liidu liige. Saksimaa oli Neljandas Koalitsioonisõjas Preisimaa liitlasena kandnud tõsiseid kaotusi (Jena ja Auerstedti lahing). Aastal 1813 oli Saksimaa üks Napoleon I väheseid liitlasi, kes talle truuks jäid ning seetõttu kannatas ta karmilt: maa okupeeriti Venemaa poolt ning Preisimaa soovis teda täielikult annekteerida. Viini Kongressil lahendati Saksimaa probleem nii, et enamik riigist liidetigi Preisimaaga, kuid umbes 40% maast anti Friedrich Augustile tagasi. Järgnevaltki jäi riik Preisi-vastaseks, võideldes tolle vastu Preisi-Austria sõja ajal. Kuid pärast seda oli ta sunnitud liituma Preisimaa moodustatud Põhja-Saksa Liiduga ning 1871 ka Saksa keisririigiga.

Vaata ka:

Välislink

Saksa Liidu liikmed (1815–1866)
Keisririik
Kuningriigid
Kuurvürstiriik
Suurhertsogiriigid
Hertsogiriigid
Anhalt (alates 1863), Anhalt-Bernburg (kuni 1863), Anhalt-Dessau (kuni 1863), Anhalt-Köthen (kuni 1847) • Braunschweig • Holstein • Limburg • Nassau • Saksi-Altenburg (alates 1826) • Saksi-Coburg-Gotha (alates 1826) • Saksi-Coburg-Saalfeld (kuni 1826) • Saksi-Gotha-Altenburg (kuni 1826) • Saksi-Hildburghausen (kuni 1826) • Saksi-Lauenburg • Saksi-Meiningen
Vürstiriigid
Vabalinnad
Saksa keisririigi liiduriigid
Kuningriigid:
Suurhertsogiriigid:
Hertsogiriigid:
Vürstiriigid:
Vabalinnad:
Muud valdused:
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Saksimaa_kuningriik&oldid=2352247"