Bernard Kangro: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
77. rida: | 77. rida: | ||
* [[Oskar Kruus]], "Bernard Kangro: elukäik ja looming". [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[2003]], 150 lk |
* [[Oskar Kruus]], "Bernard Kangro: elukäik ja looming". [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[2003]], 150 lk |
||
==Artiklid== |
|||
* [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=578 Mait Metsanurgast ja jumalast], [[Looming]] nr. 9 [[1939]] |
|||
[[Kategooria:Eesti luuletajad|Kangro, Bernard]] |
[[Kategooria:Eesti luuletajad|Kangro, Bernard]] |
Redaktsioon: 24. september 2010, kell 15:44
Bernard Kangro (ka Bernhard) (18. september 1910 Oe küla, Võrumaa – 25. märts 1994 Lund, Rootsi) oli eesti luuletaja, kirjanik ja ajakirjanik.
Elulugu
Bernard Kangro sündis Oe külas, Vana-Antsla vallas, Võrumaal taluomaniku Andres Kangro ja Minna (Kangro) perekonnas.
Bernard Kangro õppis Kiltre algkoolis (1919–1922), Antsla kõrgemas algkoolis (1922–24) ja Valga gümnaasiumis (1924–1929). Lõpetas Tartu Ülikooli (1929–1938) eesti ja üldise kirjanduse eriala magistrikraadiga cum laude.
Aastatel 1943–1944 töötas Vanemuise teatri dramaturgina. Põgenes 1944. aastal Soome kaudu Rootsi.
Aastatel 1950–1994 tegutses ajakirja Tulimuld toimetajana ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi direktorina. Oli seotud ka väljaannetega "Eesti sõna" (1942), "Puhkus ja elurõõm" (1943), "Kodukolle" (1945), "Stockholms-Tidningen" (1946).
Looming
Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga. Tema proosas on kaks keskset teemat: külaelu murrangulistel aastatel Eestis ja Tartu.
Tähelepanu väärivad Bernard Kangro kirjandusloolised raamatud "Arbujad" (1981) ning "Arbujate kaasaeg" (1983).
Pseudonüümid
Kasutanud erinevaid pseudonüüme: Antsla Pännu, Herbert Viipilt, Joonas Taavet, Josef Tsaxtinis, Kroonik, O. J., Oskar Jooniste, Taavet Valler.
Tunnustused
Teosed
Luulekogud
- "Sonetid" (1935)
- "Vanad majad" (1937)
- "Reheahi" (1939)
- "Põlenud puu" (1945)
- "Pühapäev" (1946)
- "Seitsmes öö" (1947)
- "Tulease" (1949)
- "Veebruar" (1951)
- "Eikellegi maa" (1952)
- "Suvihari" (1955)
- "September" (1964)
- "Varjumaa" (1966)
- "Allikad silla juures" (1972)
- "Hingetuisk. Jääminek" (1988)
Valikkogud
- "Ajatu mälestus" (1960)
- "Minu nägu" (1970)
- "Kogutud luuletused" (1991)
- "Kojukutsuv hääl" (2000)
Romaanid
- "Igatsetud maa" (1949)
- "Kuma taevarannal" (1950)
- "Peipsi" (1954)
- "Taeva võtmed" (1956)
- "Sinine värav" (1957)
- "Jäälätted" (1957)
- "Emajõgi (1961)
- "Tartu (1962)
- "Kivisild (1963)
- "Must raamat (1965)
- "Keeristuli" (1969)
- "Joonatan, kadunud veli" (1971)
- "Öö astmes x" (1973)
- "Puu saarel on alles" (1973)
- "Kuus päeva" (1980)
- "Seitsmes päev" (1984)
Esseistika ja mälestused
- "Arbujad" (1981)
- "Kipitai" (1992)
- "Härjanädalate aegu" (1994)
- "Üks sündmusteta suvi" (1998)
Kirjandus
- Karl Ristikivi, "Bernard Kangro" (lühimonograafia). Sari Meie kirjanikke, nr 9. Eesti Kirjanike Kooperatiiv, Lund 1967, 80 lk
- Karl Muru, "Ühe nooruslüürika vaatlusi" – Keel ja Kirjandus 1971, nr 3, lk 143–152 ja nr 4, lk 217–227
- Eesti kirjanduse ajalugu, IV köide, 2. raamat, ER 1984, lk 365–381 ja bibliograafia lk 393–394
- Toomas Liiv, "Bernard Kangro kirjanikuna" – Looming 1989, nr 1, lk 111–122
- Janika Kronberg, "Kirjuta!" – Looming 2000, nr 11, lk 1706–17
- Oskar Kruus, "Bernard Kangro: elukäik ja looming". Eesti Raamat, Tallinn 2003, 150 lk