Porfüüriline struktuur: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 27. august 2010, kell 01:28

Kvartsi (läikiv tume) ning kaaliumpäevakivi (punakas) fenokristallidega rüoliit (kvartsporfüür).

Porfüüriline struktuur on tardkivimi struktuur, mille korral sisalduvad kivimi peenemas põhimassis suuremad fenokristallid.

Juhul kui põhimassi moodustavad mineraaliterad on silmale eristamatud, nimetatakse kivimit porfüüriliseks, kui aga põhimass on faneriitne, siis porfüürilaadseks.

Vastavalt kivimi keemilisele koostisele jagatakse kivimid porfüürideks ja porfüriitideks. Porfüürid on happelise, porfüriidid aga aluselise koostisega. Kui porfüürilise struktuuri moodustavad päevakivid, siis on porfüürides ülekaalus leelispäevakivid, porfüriitides aga plagioklassid. "Porfüür" või "porfüriit" on enamasti järelliide, mis lisatakse mineraali nimele, mis porfüürilise struktuuri moodustab (näiteks kvartsporfüür) või porfüürilise struktuuriga kivimi põhinimele, näiteks diabaasporfüriit.

Porfüürilademed tekivad kerkiva magma sambas ja jahtuvad kahes astmes. Esimeses astmes jahtub magma aeglaselt sügaval maakoores ja selle käigus tekivad suureteralised kristallid, mille läbimõõt on vähemalt 2 mm. Teises astmes jahtub magma kiiresti maapinna lähedal või koguni maapinnal, kui ta vulkaanist välja voolab, ja selle käigus tekivad väikeseteralised kristallid, mis ei ole palja silmaga eristatavad.

Porfüürilised kivimid on reeglina vulkaanilised. Nende põhimass on afaniitne või peeneteraline, milles sisalduvad suuremad ja silmale nähtavad fenokristallid, mis erinevalt maapinnal või selle läheduses kiirelt tardunud põhimassile on sügavamal maakoores kauem kasvada jõudnud. Seega on porfüürilise struktuuriga kivimid moodustunud reeglina laavast, mis sisaldas juba moodustunud kristalle.

Saaremaa läänerannikult võib leida punaseid kive, mis sisaldavad väikseid kvartsikristalle. Seda kivimit, mis rahvusvaheliselt tunnustatud terminoloogia kohaselt on rüoliit, nimetatakse tavaliselt läänemere punaseks kvartsporfüüriks.

Kasutamine läbi ajaloo

Plinius Vanem kirjutas oma "Loodusloos", et aastal 18 avastas Rooma leegionär Gaius Cominius Leugas Egiptuses porfüürilademe. See oli üksik kivimurd Araabia kõrbes Niiluse ja Punase mere vahel Araabia-Nuubia kilbil, kus leidus 600 miljonit aastat tagasi eelkambriumis moodustunud andesiiti. Kaevanduse ja ühtlasi mäe nimi, kus see kaevandus paiknes, oli kreeka keeles Mons Porpyritis ('Porfüürimägi'). Nähtavasti töötas kaevandus vaheaegadega perioodil 29–335 pKr.

Siiski oli sellest kaevandusest juba varemgi porfüüri toodetud. Juba 1850 eKr olid Kreetal Knossose palees suured porfüürsambad.

Kaevandusest lääne poole Niiluse ääres asuvasse Qenasse (antiikajal Maximianopolis) viivat teed kirjeldas esimesena Strabon, kes suri 24 pKr. Ptolemaios kandis selle 2. sajandil Via Porphyritese ('Porfüüritee') nime all oma maailmakaardile ja selle nime all tuntakse seda tänapäevani. Porfüüritee äärde rajati mehitatud valvega kaevud. Itaalias seda kivimit looduslikult ei leidu, nii et kõik porfüürsambad Roomas, imperaatorite büstide porfüürtoogad ja Rooma panteoni porfüürpaneelid olid pärit samast kaevandusest. Porfüürist altareid, vaase ja purskkaevubasseine hakati renessansi ajal uuesti kasutama ja neid on avastatud Itaaliast küllalt kaugelt, koguni Kiievist. Roomlased kasutasid porfüüri ka Liibanonis Heliopolises oleva Baalbeki templi monoliitsete sammaste jaoks.

Porfüüri kasutati laialdaselt Bütsantsis, see sai imperaatori tunnuseks ja sellest on tulnud eesti keelde sõna "purpur", mis vastab porfüüri ligikaudsele värvile. Porfüüri kasutati Hagia Sophia ja Konstantinoopoli suure palee ehitamisel.

4. sajandil unustati see kaevandus aastateks. Napoleoni saadetud ekspeditsioon otsis seda asjatult ja alles Muḩammad `Alī ajal avastati see 1823 uuesti.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[Pilt:Olivine basalt.jpg|thumb|Basaltporfüriit, mille porfüürilise struktuuri moodustavad mustad [[Augiit|augiidi]] ning oranžid [[Iddingsiit|iddingsiidi]] fenokristallid.]]
 [[Pilt:Kvartsporfyyr-Ahvenamaa.jpg|thumb|Kvartsi (läikiv tume) ning [[kaaliumpäevakivi]] (punakas) fenokristallidega [[rüoliit]] ([[kvartsporfüür]]).]]
+[[Pilt:Graniteporphyry pmg ss 2006.jpg|thumb|Graniitporfüüri mikrofoto. Fenokristalle moodustavad kvarts (ümar valge sileda pinnaga), kaaliumpäevakivi (prismaline hele kristall pildi alaosas) ning plagioklass (hall triibuline).]]
 '''Porfüüriline struktuur''' on [[tardkivim]]i [[Kivimi struktuur|struktuur]], mille korral sisalduvad [[kivim]]i peenemas [[Kivimi põhimass|põhimassis]] suuremad [[fenokristall]]id.
@@ 7. rida: / 7. rida: @@
 Vastavalt kivimi [[Keemia|keemilisele]] koostisele jagatakse kivimid '''porfüürideks''' ja '''porfüriitideks'''. Porfüürid on [[Happeline kivim|happelise]], porfüriidid aga [[Aluseline kivim|aluselise]] koostisega. Kui porfüürilise struktuuri moodustavad [[päevakivi]]d, siis on porfüürides ülekaalus [[leelispäevakivi]]d, porfüriitides aga [[plagioklass]]id. "Porfüür" või "porfüriit" on enamasti järelliide, mis lisatakse [[mineraal]]i nimele, mis porfüürilise struktuuri moodustab (näiteks [[kvartsporfüür]]) või porfüürilise struktuuriga kivimi põhinimele, näiteks '''diabaasporfüriit'''.
+Porfüürilademed tekivad kerkiva [[magma]] sambas ja jahtuvad kahes astmes. Esimeses astmes jahtub magma aeglaselt sügaval maakoores ja selle käigus tekivad suureteralised kristallid, mille läbimõõt on vähemalt 2 mm. Teises astmes jahtub magma kiiresti maapinna lähedal või koguni maapinnal, kui ta [[vulkaan]]ist välja voolab, ja selle käigus tekivad väikeseteralised kristallid, mis ei ole palja silmaga eristatavad.
 Porfüürilised kivimid on reeglina [[Vulkaaniline kivim|vulkaanilised]]. Nende põhimass on [[Afaniitne struktuur|afaniitne]] või [[Peeneteraline struktuur|peeneteraline]], milles sisalduvad suuremad ja silmale nähtavad fenokristallid, mis erinevalt maapinnal või selle läheduses kiirelt tardunud põhimassile on sügavamal [[maakoor]]es kauem kasvada jõudnud. Seega on porfüürilise struktuuriga kivimid moodustunud reeglina [[laava]]st, mis sisaldas juba moodustunud [[kristall]]e.
@@ 12. rida: / 14. rida: @@
 [[Saaremaa]] läänerannikult võib leida punaseid kive, mis sisaldavad väikseid [[kvarts]]ikristalle. Seda kivimit, mis rahvusvaheliselt tunnustatud terminoloogia kohaselt on [[rüoliit]], nimetatakse tavaliselt [[Läänemere punane kvartsporfüür|läänemere punaseks kvartsporfüüriks]].
+== Kasutamine läbi ajaloo ==
-[[Image:Graniteporphyry pmg ss 2006.jpg|thumb|left|Graniitporfüüri mikrofoto. Fenokristalle moodustavad kvarts (ümar valge sileda pinnaga), kaaliumpäevakivi (prismaline hele kristall pildi alaosas) ning plagioklass (hall triibuline).]]
+[[Plinius Vanem]] kirjutas oma "Loodusloos", et aastal [[18]] avastas Rooma [[leegionär]] Gaius Cominius Leugas [[Egiptus]]es porfüürilademe. See oli üksik [[kivimurd]] [[Araabia kõrb]]es [[Niilus]]e ja [[Punane meri|Punase mere]] vahel [[Araabia-Nuubia kilp|Araabia-Nuubia kilbil]], kus leidus 600 miljonit aastat tagasi eelkambriumis moodustunud [[andesiit]]i. Kaevanduse ja ühtlasi mäe nimi, kus see kaevandus paiknes, oli [[kreeka keel]]es ''Mons Porpyritis'' ('Porfüürimägi'). Nähtavasti töötas kaevandus vaheaegadega perioodil [[29]]–[[335]] pKr.
+Siiski oli sellest kaevandusest juba varemgi porfüüri toodetud. Juba 1850 eKr olid [[Kreeta]]l [[Knossose palee]]s suured porfüürsambad.
+Kaevandusest lääne poole Niiluse ääres asuvasse Qenasse (antiikajal Maximianopolis) viivat teed kirjeldas esimesena [[Strabon]], kes suri [[24]] pKr. [[Ptolemaios]] kandis selle [[2. sajand]]il ''Via Porphyrites''e ('Porfüüritee') nime all oma maailmakaardile ja selle nime all tuntakse seda tänapäevani. Porfüüritee äärde rajati mehitatud valvega [[kaev]]ud. [[Itaalia]]s seda kivimit looduslikult ei leidu, nii et kõik porfüürsambad [[Rooma]]s, imperaatorite [[büst]]ide porfüürtoogad ja [[Rooma panteon]]i porfüürpaneelid olid pärit samast kaevandusest. Porfüürist [[altar]]eid, [[vaas]]e ja [[purskkaev]]ubasseine hakati [[renessanss|renessansi]] ajal uuesti kasutama ja neid on avastatud Itaaliast küllalt kaugelt, koguni [[Kiiev]]ist. Roomlased kasutasid porfüüri ka [[Liibanon]]is [[Heliopolis]]es oleva [[Baalbek]]i templi [[monoliit]]sete [[sammas]]te jaoks.
+Porfüüri kasutati laialdaselt [[Bütsants]]is, see sai imperaatori tunnuseks ja sellest on tulnud [[eesti keel]]de sõna "purpur", mis vastab porfüüri ligikaudsele värvile. Porfüüri kasutati [[Hagia Sophia]] ja [[Konstantinoopoli suur palee|Konstantinoopoli suure palee]] ehitamisel.
+[[4. sajand]]il unustati see kaevandus aastateks. [[Napoleon]]i saadetud [[ekspeditsioon]] otsis seda asjatult ja alles [[Muḩammad `Alī]] ajal avastati see [[1823]] uuesti.
 [[Kategooria:Petroloogia]]