Aleksandr Menšikov: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
12. rida: 12. rida:


==Menšikov Põhjasõjas==
==Menšikov Põhjasõjas==
Aleksandr Menšikov osales koos [[Boriss Šeremetjev]]iga 1702. aastal [[Nöteborg]]i kindluse vallutamise juhtimisel, lahingus näidatud vapruse eest määrati [[porutšik]] Menšikov vallutatud ja [[Schlüsselburg]]iks ümbernimetatud kindluse komandandiks.
Aleksandr Menšikov osales koos [[Boriss Šeremetjev]]iga 1703. aastal [[Nöteborg]]i kindluse vallutamise juhtimisel, lahingus näidatud vapruse eest määrati [[porutšik]] Menšikov vallutatud Nöteborgi kindluse, mis nimetati ümber hollandipäraseks ''[[Schlüsselburg]]''iks ja [[Nyen]]i, (mis nimeti [[2. mai]]l 1703 ümber ''[[Slotburg]]''iks) kindluse komandandiks.


===Ingerimaa ja Peterburi kubernerina===
[[1703]]. aastal osales Menšikov koos tsaar Peetriga [[Ingerimaa]] vallutuslahingutes.
[[16. mai]]l 1703. aastal läänepool neist kahest kindlusest paigutas Menšikov esimese nurgakivi [[Peterburi|Sankt Pieter Burch]]i loode[[bastion]]i [[Jänesesaar]]l ning määrati ka esimeseks Peterburi kuberneriks. [[1703]]. aastal osales Menšikov koos tsaar Peetriga [[Ingerimaa]] vallutuslahingutes ja [[19. juuli]] [[1703]]. aastal anti Menšikovi poolt luba pidada isiklikku ihukaitse [[Ingerimaa polk]]u.


Peterburi piirkonna kaitserajatiste rajamise käigus ning sõjaliste vajaduste rahuldamiseks asutas Menšikov [[Sviri jõgi|Sviri jõe]] ääres [[Olonetsi]] laevaehitusdokid (tänapäeva [[Lodeinoje Pole]] linn), kust juba [[22. august]]il 1703. aastal lasti vette esimene 22 kahuriga [[Balti laevastik]]u [[fregatt]] «Standart».


[[1702]] annetas [[Püha Rooma riik|Püha Rooma riigi]] keiser talle [[krahv]]itiitli ja [[1705]] [[vürst]]itiitli. (Neid tiitleid annetati vaid katoliiklastele.) {{lisa viide}} Alates [[1707]] kandis ta tiitlit [[Venemaa Impeerium]]i Kõige Hiilgavam Vürst, [[1727]] sai [[generalissimus]].
[[1702]]. aastal, annetas [[Püha Rooma riik|Püha Rooma riigi]] keiser talle [[krahv]]itiitli ja [[1705]]. aastal [[vürst]]itiitli. (Neid tiitleid annetati vaid katoliiklastele.) {{lisa viide}} Alates [[1707]] kandis ta tiitlit [[Venemaa Impeerium]]i Kõige Hiilgavam Vürst, [[1727]] sai [[generalissimus]].


Tema kohta on ajavaemikul [[1707]]–[[1709]] [[Prantsusmaa]]l ilmunud šifreeritud jutustus "Prints Kouchimen" (Lambert de Guerin J.G.-''Histoire du Prince Kouchimen''). {{lisa viide}}
Tema kohta on ajavaemikul [[1707]]–[[1709]] [[Prantsusmaa]]l ilmunud šifreeritud jutustus "Prints Kouchimen" (Lambert de Guerin J.G.-''Histoire du Prince Kouchimen''). {{lisa viide}}

==[[Eestimaa kindralkuberner]]ina==
==[[Eestimaa kindralkuberner]]ina==
[[1712]] ja [[1716]] toimus Menšikovi korraldusel Eestis [[rahvaloendus]].
[[1712]] ja [[1716]] toimus Menšikovi korraldusel Eestis [[rahvaloendus]].

Redaktsioon: 14. august 2010, kell 21:41

Aleksandr Danilovitš Menšikov, u. 1716—1720

Vürst Aleksandr Danilovitš Menšikov (6. november 167312. november 1729) oli Vene sõjaväelane ja riigimees.

Noorus

Aleksandr Menšikov oli tsareevitš Pjotr Aleksevitši kaaslane noorukipõlvest ning osales Peeter I noorepõlveajast viimase sõjamängudes 1691. aastal, olles Peetri poolt juhitava Preobraženski polgu bombardiir; osales koos Peetriga esimeste Venemaa sõjalaevade ehitamisel Pereslavli flotilli jaoks Pereslavl-Zalesski lähedal Pleštšejevo järvel 1692. aastal; 1693. aastal osales koos Peetriga retkes Jäämerele; 1694. aastal osales Peetri korraldatud sõjalistes manöövrites Kožuhhovo küla juures ning 1695. aastal paistis silma Azovi vallutamisel ja 1700. aatal alanud Põhjasõjas Ta oli väga haritud, tark ja andekas väejuht.

Aastatel 1697-1698, saatis Aleksandr Menšikov tsaar Peetrit tema ringreisil Euroopas nn Suure saatkonna koossseisus, olles tsaarisaatkonna laekur ning pärast Suursaatkonna jagunemist, tsaar Peeter suundus Viini ja Menšikov juhtis algselt Londonisse jäänud saatkonnaosa.

Tagasi 1698. aastal Venemaale saabudes nimetati Menšikov seersandks ning jäi ta tsaar Peetri lähikonda ning pärst Peetri lähedase sõbra Franz Leforti surma 1699. aastal, sai tast Peeter I lähimaid kaaslaseid.

Menšikov Põhjasõjas

Aleksandr Menšikov osales koos Boriss Šeremetjeviga 1703. aastal Nöteborgi kindluse vallutamise juhtimisel, lahingus näidatud vapruse eest määrati porutšik Menšikov vallutatud Nöteborgi kindluse, mis nimetati ümber hollandipäraseks Schlüsselburgiks ja Nyeni, (mis nimeti 2. mail 1703 ümber Slotburgiks) kindluse komandandiks.

Ingerimaa ja Peterburi kubernerina

16. mail 1703. aastal läänepool neist kahest kindlusest paigutas Menšikov esimese nurgakivi Sankt Pieter Burchi loodebastioni Jänesesaarl ning määrati ka esimeseks Peterburi kuberneriks. 1703. aastal osales Menšikov koos tsaar Peetriga Ingerimaa vallutuslahingutes ja 19. juuli 1703. aastal anti Menšikovi poolt luba pidada isiklikku ihukaitse Ingerimaa polku.

Peterburi piirkonna kaitserajatiste rajamise käigus ning sõjaliste vajaduste rahuldamiseks asutas Menšikov Sviri jõe ääres Olonetsi laevaehitusdokid (tänapäeva Lodeinoje Pole linn), kust juba 22. augustil 1703. aastal lasti vette esimene 22 kahuriga Balti laevastiku fregatt «Standart».

1702. aastal, annetas Püha Rooma riigi keiser talle krahvitiitli ja 1705. aastal vürstitiitli. (Neid tiitleid annetati vaid katoliiklastele.) [viide?] Alates 1707 kandis ta tiitlit Venemaa Impeeriumi Kõige Hiilgavam Vürst, 1727 sai generalissimus.

Tema kohta on ajavaemikul 17071709 Prantsusmaal ilmunud šifreeritud jutustus "Prints Kouchimen" (Lambert de Guerin J.G.-Histoire du Prince Kouchimen). [viide?]

Eestimaa kindralkubernerina

1712 ja 1716 toimus Menšikovi korraldusel Eestis rahvaloendus.

1715. aastast olid Menšikovide valduses Lagedi, Saha ja Väo mõisad Harjumaal. Ta oli 17191728 Peterburi, Eestimaa, Liivimaa ja Ingerimaa kindralkuberner.

Võimu kaotus ja langus

1725 aitas ta troonile Katariina I. 1727 Katariina I suri ja trooni päris Peeter I poja Aleksei Romanovi alaealine poeg Peeter II. Menšikov oli ka tema ajal algul väga mõjukas, hiljem tema tervis halvenes ja ta kaotas mõju tsaarile. Ta laskis oma tütre Maria Menšikova Peetriga kihlata (Maria oli Peetrist 4 aastat vanem). 1729 haigestus Menšikovide pere rõugetesse. Algul suri Maria, pisut hiljem Menšikov ise. Järgmise aasta alguses suri ka Peeter II.

1726. aastal lõpetas ta palga maksmise väikeametnikele, öeldes, et nood võtavad niikuinii palju altkäemaksu.

Välislingid