Põhja-Jäämeri
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal. Põhja-Jäämeri ümbritseb põhjapoolust. Seda piiravad Euraasia ja Põhja-Ameerika.
Mõnikord ei loeta Põhja-Jäämerd eraldi ookeaniks, vaid Atlandi ookeani osaks.
Erinevalt teistest ookeanidest paikneb tervikuna külmvöös. Ookeani siseosa, kolmandik kuni pool ookeanist, on aasta ringi kaetud mõnemeetrise jääkaanega, mis ümber pooluse päripäeva pöörleb. Talvel on jääkaane all peaaegu kogu ookean. Suurem osa ookeanist on jääga kaetud 10 kuud. Maksimaalne jääkate on märtsis-aprillis.
Põhja-Jäämere temperatuur ja soolsus muutuvad hooajaliselt vastavalt jää tekkimisele ja sulamisele. Põhja-Jäämeri on teistest ookeanidest magedam. Seda põhjustavad külmast kliimast tulenev väiksem aurumine, suur mageda vee sissevool ookeani suubuvatest suurtest jõgedest ja piiratud ühendus teiste, soolasemate ookeanidega.
Kõige suurem sissevool ookeani toimub Islandi ja Norra vahel Norra merest, kus soe Golfi hoovuse voolab Barentsi merre. Selle tõttu on umbes pool Barentsi merest aasta ringi jäävaba.
Põhja-Jäämere reljeefi moodustavad nõod, mida eraldavad enam-vähem paralleelsed Gröönimaa–Siberi-suunalised ahelikud. Nendega risti, Alaskast Teravmägede poole minnes ületatakse Kanada nõgu, Mendelejevi ahelik, Makarovi nõgu, Lomonossovi ahelik, Amundseni nõgu, Gakkeli ahelik ja Nanseni nõgu.
Põhja-Jäämeri on märksa madalam kui teised ookeanid, nii keskmise kui absoluutse sügavuse poolest. Sügavaim punkt (4346 m) asub põhjapooluse lähedal Amundseni nõos.
Suurimad (vooluhulga poolest) Põhja-Jäämerre suubuvad jõed on Jenissei, Leena, Ob, Mackenzie ja Petšora jõgi.
Põhja-Jäämere suurimad saared on Gröönimaa, Baffini saar, Victoria saar, Ellesmere'i maa ja Banksi saar. Suurimad saarestikud on Kanada Arktika saarestik, Novaja Zemlja, Severnaja Zemlja, Uus-Siberi saared ja Teravmäed.
Kliima[muuda | muuda lähteteksti]
Ookeanis, selle saartel ja rannikul on arktiline kliima. Seda iseloomustab aastaringne madal temperatuur, mis siiski väga madalale ei lange. Ookeani pinnatemperatuur on üsna püsiv, sest tohutud veekihid, isegi kui nad on jääga kaetud, eraldavad soojust ega lase temperatuuril langeda nii madalale kui Antarktikas. Seetõttu on ookeani pinnatemperatuur aasta ringi pisut alla merevee jäätumistemperatuuri.
Talvele on iseloomulikud täielik pimedus (polaaröö), selge taevas ja püsiv külm ilm. Suvele on iseloomulikud pidev valgus (polaarpäev), niiske ja udune ilm ning nõrk vihma- või lumesadu.
Põhja-Jäämere kliima ei ole alati niisugune olnud. Paleotseeni-eotseeni soojusmaksimumi ajal 55 miljonit aastat tagasi oli piirkonna keskmine aastane temperatuur 10–20 °C ja võimaldas põhjapooluse lähedal elada troopilistel eluvormidel Apectodinium augustum, mis nõuavad pinnatemperatuuri üle 22 °C.
Põhja-Jäämere mered ja lahed[muuda | muuda lähteteksti]
Tärniga märgitud mere ja lahe arvavad mõned allikad Atlandi ookeani osadeks.
- Barentsi meri
- Beauforti meri
- Grööni meri *
- Ida-Siberi meri
- Kara meri
- Laptevite meri
- Tšuktši meri
- Valge meri
- Baffini laht
- Hudsoni laht *
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Põhja-Jäämeri |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Põhja-Jäämeri |
- E. Linacre, B. Geerts. The Arctic: the ocean, sea ice, icebergs, and climate (inglise)
- The Ocean Conveyor Belt – Soe hoovus sukeldub Põhja-Jäämeres ja väljub jahedana Beringi väinast merepõhja hoovusena. (inglise)
- Arctic Dynamics - Circulation Põhja-Jäämere hoovused