Duell: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 1. mai 2010, kell 16:34

Duell ehk kahevõitlus on duellireeglite alusel peetav võitlus, mille aluseks on ühe osapoole väljakutse talle või kolmandale isikule tehtud solvangu eest. Tänapäeval on duellid haruldased. Duelli mõte oli au kaitsmine ja taastamine. Duellid toimusid harilikult satisfaktsioonivõimeliste isikute vahel (aadlikud, sõjaväelased, üliõpilased jne.).

Kasutatud duellirelvad

nuga, kinžall või pistoda
mõõk (eelistati Prantsusmaal, Hispaanias ja Itaalias)
saabel (eelistati Austria-Ungaris ja Saksamaal)
rapiir
püstol või püstolipaar

Kuulsad duellandid

Otto von Bismarck, Saksamaa riigikantsler ^[viide?]
Aaron Burr, USA asepresident
Aleksandr Gribojedov, vene kirjanik ja luuletaja
Aleksandr Gutškov, Venemaa keisririigi III Riigiduuma esimees
Alexander Hamilton, USA välisminister
Mihhail Lermontov, vene kirjanik ja luuletaja
Aleksandr Puškin, vene kirjanik ja luuletaja
Otto Skorzeny, NSDAP, kaitsemaleva Schutzstaffel diversiooniüksuse juht
Friedrich Walter

Duellid Eestis

Eestis on peetud eestlaste vahel vähemal üks duell – selle pidasid 1948. aasta sügistalvel prantsuse filoloogi ja tõlkija Leili-Maria Kase pärast Ain Kaalep ja Eno Raud. Duell peeti kahvlitega, sekundantideks Lennart Meri, Valmen Hallap, Erik Andresen ja Heldur Niit. Okupatsiooniaja ideoloogilises kliimas ei jäänud duellandid karistamata: ajalehes Tartu Riiklik Ülikool (nr 4, 1948) ilmunud A. Maidi kirjutises "Kah kangelased" võrreldi duellante parunivõsukestega. Veidi hiljem korraldatud kommunistliku kasvatuse konverentsil pidid duellil osalejad ja sekundadid pattu kahetsema, sest oli tehtud järeldus, et duelliga taotleti buršikommete taaselustamist.^[1]

Viited

↑ Pekka Erelt. ”Kui daami au kaitsti “lauahõbedaga”... ” – ajakiri Sina ja Mina, 1992, 1, lk. 11.

[1] Pekka Erelt. ”Kui daami au kaitsti “lauahõbedaga”... ” – ajakiri Sina ja Mina, 1992, 1, lk. 11.

[1]

@@ 20. rida: / 20. rida: @@
 ==Duellid Eestis==
-Eestis on peetud eestlaste vahel vähemal üks duell – selle pidasid 1948. aasta sügistalvel prantsuse filoloogi ja tõlkija [[Leili-Maria Kask|Leili-Maria Kase]] pärast [[Ain Kaalep]] ja [[Eno Raud]]. Duell peeti kahvlitega, [[sekundant]]ideks [[Lennart Meri]], [[Valmen Hallap]], [[Erik Andresen]] ja [[Heldur Niit]]. Okupatsiooniaja ideoloogilises kliimas ei jäänud duellandid karistamata: ajalehes Tartu Riiklik Ülikool (nr 4, 1948) ilmunud A. Maidi kirjutises "Kah kangelased" võrreldi duellante parunivõsukestega. Veidi hiljem korraldatud kommunistliku kasvatuse konverentsil pidid duellil osalejad ja sekundadid pattu kahetsema, sest oli tehtud järeldus, et duelliga taotleti buršikommete taaselustamist.<ref>[[Pekka Erelt]] ”Kui daami au kaitsti “lauahõbedaga”... ” – ajakiri [[Sina ja Mina]], 1992, 1, lk. 11. </ref>
+Eestis on peetud eestlaste vahel vähemal üks duell – selle pidasid 1948. aasta sügistalvel prantsuse filoloogi ja tõlkija [[Leili-Maria Kask|Leili-Maria Kase]] pärast [[Ain Kaalep]] ja [[Eno Raud]]. Duell peeti kahvlitega, [[sekundant]]ideks [[Lennart Meri]], [[Valmen Hallap]], [[Erik Andresen]] ja [[Heldur Niit]]. Okupatsiooniaja ideoloogilises kliimas ei jäänud duellandid karistamata: ajalehes Tartu Riiklik Ülikool (nr 4, 1948) ilmunud A. Maidi kirjutises "Kah kangelased" võrreldi duellante parunivõsukestega. Veidi hiljem korraldatud kommunistliku kasvatuse konverentsil pidid duellil osalejad ja sekundadid pattu kahetsema, sest oli tehtud järeldus, et duelliga taotleti buršikommete taaselustamist.<ref>[[Pekka Erelt]]. ”Kui daami au kaitsti “lauahõbedaga”... ” – ajakiri [[Sina ja Mina]], 1992, 1, lk. 11. </ref>
 ==Viited==