Solvang

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib üldmõistest; USA linna kohta vaata artiklist Solvang (linn).

Solvang on ühe inimese poolt teisele suunatud väljend või käitumine, mis on teise suhtes lugupidamatu või riivab tema au ja väärikust. Solvang mõjub teise inimese egole või uhkusele ja halvendab tema enesetunnet. Solvang võib olla nii tahtlik kui kogemata. Kui solvangu saanud inimesel on madal enesehinnang, tajub ta solvamist rünnakuna, ta võib tunda hirmu, ehk ta tunneb solvumistunnet. Hirm võib põhjustada vasturünnaku (viha). Sügavam solvumine võib põhjustada ka depressiooni.

Inimesed, kellele meeldib teistega manipuleerida kasutavad ka varjatud solvanguid, kus varjuna kasutatakse komplimenti. Näiteks:

  • "See seelik teeb sind peenemaks." Vihjatakse et inimene on paks.
  • "Sooviksin olla sama otsekohene kui sina, aga püüan alati teistega hästi läbi saada." Vihjatakse, et inimene käitub halvasti.
  • "Sa meeldid mulle, sul on palju noorema naise julgus." Vihjatakse et inimene on vana.

Desmond Morris on märkinud, et peaaegu iga tegu võib anda solvava signaali, kui see on tehtud ebasobivas olukorras või ebasobival ajal. Ta jagas solvumist võimaldavad signaalid kümneks kategooriaks:

  1. ei ole huvitatud, ükskõiksus
  2. igavus
  3. kannatamatus
  4. üleolevus
  5. moondunud komplimendid
  6. ebamugavus
  7. tagasilükkamine
  8. narrimine
  9. sümboolsed solvangud
  10. roppused.[1]

Solvumine lähisuhetes[muuda | muuda lähteteksti]

Lähisuhetes – kodus, tööl – tekib solvumine siis, kui teise inimese käitumine ei lange kokku meie ootustega, siis kui tundub, et meid ei mõisteta ja ei käituta nii, nagu me eeldame. Tihtipeale on tegemist mitteõigustatud ootustega, nagu näiteks mõtete ja tunnete lugemine, faktimälu, abivalmidus, osavõtlikus. Kui teine inimene ühel hetkel ootusi täita ei suuda, tunneb inimene kibedat pettumust ja on solvunud. Inimesed, kes on tihti solvunud, eeldavad, et teised inimesed on nende suhtes millekski kohustatud.[2] Solvunud inimene ei oska sageli ise oma tunnetega hakkama saada, ta ei tunne ennast teiste seltskonnas hästi ja eelistab üksindust. Sageli võtab end mittetundev inimene üle teiste emotsionaalse oleku, teise inimese solvumise. Ta ajab segamini enda ja teise inimese tunded ja tunnete tekkimise aluseks olnud põhjused. Kui solvumistunne jääb lahenduseta, hakatakse nii solvumist kui teisi emotsioone alla suruma. Inimesel võib tekkida harjumus öelda üht ja mõelda teist. Nii lähevad erinevad tunded veel rohkem omavahel segamini. Solvumises on omavahel segatud kurbus ja viha, kuna inimene tunneb, et teda ei mõisteta ega hinnata.[3] Solvumist on võimalik ka teeselda, selleks, et sundida teisi inimesi omi soove täitma.

Kriminaalne solvang[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti karistusseadustik näeb ametikohustusi täitnud kohtuniku või avalikku korda kaitsnud võimuesindaja kas suulise või kirjaliku laimamise ja solvamise eest ette kriminaalvastutuse. Kui solvaja kuriteos süüdi mõistetakse, võib teda karistada nii rahatrahvi kui kahe-aastase vangistusega.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Desmond Morris, Manwatching (London 1987) p. 186-192. ISBN 9780810913103
  2. Solvumisest ja mitte solvumisest
  3. Mõista oma tundeid: allasurutud emotsioonid ja solvumine toovad kaasa tervisehädad. [1]
  4. Kriminaalasja toob politseiniku või kohtuniku internetis solvamine [2] Postimees