Duell: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
F.Oto (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
F.Oto (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
21. rida: 21. rida:


==Duellid Eestis==
==Duellid Eestis==
Eestis on peetud eestlaste vahel vähemal üks duell – selle pidasid ([[Ain Kaalep]] ja [[Eno Raud]] kahvlitega, [[sekundant]]ideks [[Lennart Meri]], [[Valmen Hallap]], [[Erik Andresen]] ja [[Heldur Niit]]).<ref>[[Pekka Erelt]] ”Kui daami au kaitsti “lauahõbedaga”... ” – ajakiri [[Sina ja Mina]], 1992, 1 </ref>
Eestis on peetud eestlaste vahel vähemal üks duell – selle pidasid 1948. aasta sügistalvel prantsuse filoloogi ja tõlkija [[Leili-Maria Kask|Leili-Maria Kase]] pärast ([[Ain Kaalep]] ja [[Eno Raud]]. Duell peeti kahvlitega, [[sekundant]]ideks [[Lennart Meri]], [[Valmen Hallap]], [[Erik Andresen]] ja [[Heldur Niit]]. Okupatsiooniaja ideoloogilises kliimas ei jäänud duellandid karistamata: ajalehes "Tartu Riiklik Ülikool" (nr 4, 1948) ilmunud A. Maidi kirjutises "Kah kangelased" võrreldi duellante parunivõsukestega. Veidi hiljem korraldatud kommunistliku kasvatuse konverentsil pidid duellil osalejad ja sekundadid pattu kahetsema, sest oli tehtud järeldus, et duelliga taotleti buršikommete taaselustamist.<ref>[[Pekka Erelt]] ”Kui daami au kaitsti “lauahõbedaga”... ” – ajakiri [[Sina ja Mina]], 1992, 1, lk. 11. </ref>


==Viited==
==Viited==

Redaktsioon: 1. mai 2010, kell 16:22

Duell ehk kahevõitlus oli duellireeglite alusel peetav võitlus, mille aluseks oli ühe osapoole väljakutse talle või kolmandale isikule tehtud solvangu eest. Duellid toimusid harilikult satisfaktsioonivõimeliste isikute vahel (aadlikud, sõjaväelased, üliõpilased jne.).

Kasutatud duellirelvad

Kuulsad duellandid

Duellid Eestis

Eestis on peetud eestlaste vahel vähemal üks duell – selle pidasid 1948. aasta sügistalvel prantsuse filoloogi ja tõlkija Leili-Maria Kase pärast (Ain Kaalep ja Eno Raud. Duell peeti kahvlitega, sekundantideks Lennart Meri, Valmen Hallap, Erik Andresen ja Heldur Niit. Okupatsiooniaja ideoloogilises kliimas ei jäänud duellandid karistamata: ajalehes "Tartu Riiklik Ülikool" (nr 4, 1948) ilmunud A. Maidi kirjutises "Kah kangelased" võrreldi duellante parunivõsukestega. Veidi hiljem korraldatud kommunistliku kasvatuse konverentsil pidid duellil osalejad ja sekundadid pattu kahetsema, sest oli tehtud järeldus, et duelliga taotleti buršikommete taaselustamist.[1]

Viited

  1. Pekka Erelt ”Kui daami au kaitsti “lauahõbedaga”... ” – ajakiri Sina ja Mina, 1992, 1, lk. 11.