Mustamäe nõlv: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
21. rida: 21. rida:
* [[Peeter Suure merekindlus]]e juurde kuulunud endine [[kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelise raudtee]] tamm. Asub [[Vana-Mustamäe tänav]]aga paraleelselt (vaata [[Liiva–Nõmme-Väikse raudtee]]).
* [[Peeter Suure merekindlus]]e juurde kuulunud endine [[kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelise raudtee]] tamm. Asub [[Vana-Mustamäe tänav]]aga paraleelselt (vaata [[Liiva–Nõmme-Väikse raudtee]]).
* [[Mustamäe suusahüppetorn]] ([[Hiiu]]) [[Vana-Mustamäe tänav]] 16.
* [[Mustamäe suusahüppetorn]] ([[Hiiu]]) [[Vana-Mustamäe tänav]] 16.
* Hohenhaupti loss (nn [[Glehni loss]], [[Vana-Mustamäe tee]] 48.
* Hohenhaupti loss (nn [[Glehni loss]]), [[Vana-Mustamäe tee]] 48.


==Kasutatud kirjandus==
==Kasutatud kirjandus==

Redaktsioon: 30. mai 2009, kell 14:23

Lamekas.
Vanakas.
Ehitajate tee Mustamäe nõlval. Taamal Nõmme suusasild.

Mustamäe nõlv on Nõmme liiviku osa, mis algab Rahumäe kalmistu kohal ja lõpeb Kadaka puiesteel. Kõrgus 15–18 m, pikkus 4 km. Nõlva poolitab Ehitajate tee. Kuulub Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealasse.

Asukoht

Nõlv algab Rahumäe tee (Rahumäe kalmistu) ja Tervise tänava vahelisel alal (kõrgus 3-4 meetrit). Vahetult kalmistu põhja-lääne küljelt hakkab nõlva kõrgus pidevalt suurenema, tõustes 15 – 18 meetrini. Ühtlase kallakuga (30-35°) pidev järsak jätkub piki 3,5 km pikkust läbi Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala. Peale Ehitajate tee läheb paraleelselt Suusa- ja Vana-Mustamäe tänavaga läbi Glehni pargi kuni Kadaka puiesteeni. Metsaveere tänavast lõuna pool on nõlva kõrgus vaid 4-5 meetrit ja kallakus väike (15-18°). Lõunasse (rööbiti Kalda tänavaga) suunduv nõlv madaldub ja laugeneb.

Pinnaehitus

Mustamäe nõlv koosneb liustikujõetekkelisest liivast ja kruusast, mille paksus küünib kohati 26 meetrini. Need setted lasuvad suhteliselt õhukesel põhimoreenil, mis katab ordoviitsiumi lubjakive.

Tekkimine

Mustamäe nõlv tekkis Palivere staadiumi ajal, enam kui 11 000 aastat tagasi, mil mandrijää tungis uuesti Loode-Eestisse. Tõenäoliselt on nõlv tekkinud Joldiamere ja Antsülusjärve murrutuse tõttu.

Huvitavad objektid ja vaatamisväärsused

Kasutatud kirjandus