Erinevus lehekülje "Udria" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eemaldatud 8 baiti ,  11 aasta eest
resümee puudub
P (wl)
| maakond = Ida-Viru
}}
'''Udria''' [[küla]] asub [[Vaivara vald|Vaivara vallas]], [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]]. Kaugus maakonnakeskusest [[Jõhvi]]st on 30 kilomeetrit. Vaivara vallmajast [[Sinimäe]]l 4 km. Külas elas 2005. aasta andmete järgi 29 inimest.
 
Mööda küla lõunapiiri kulgeb [[Tallinn-NarvaTallinn–Narva maantee]] ja küla läbivad [[Narva-Narva-JõesuuNarva–Narva-HiiemetsaJõesuu–Hiiemetsa maantee]] nr 91ja Udria Sinimäe tee. Udria küla piirneb põhjas [[Narva laht|Narva lahega]], idas [[Meriküla]] ja [[Laagna]] küladega, lõunas [[Hiiemetsa]] ja [[Hundinurga]] küladega, läänes [[Pimestiku]] külaga. Udria küla piiridesse kuulusid varem ka [[Hanelo karjamõis]]a maad. Peale [[Meriküla dessant|Meriküla dessandi]] mälestusmärgi püstitamist nõukogude ajal muudeti külade piire nii, et see ala koos kolme majapidamisega viidi Meriküla küla alla.
 
=== Loodus ===
[[Pilt:Utria pank.JPG|thumb|360px|Utria panga paljandid. Esiplaanil Utria savikallas, kaugemal kõrgekallas augustis 2007.]]
Udria jõe [[ürgorg]] ja rannikuala on [[Natura 2000]] raames kuulutatud [[Udria maastikukaitseala|Udria maastikukaisteala]]ks. Küla piiridesse jääb [[Udria juga]], [[Udria kivikülv]] [[Põhja-Eesti pank|Põhja-Eesti panga]] kaks paljandit [[Udria pank]] [[Udria savikallas]]. Essi talu põldudel on ka vana loomajälgede ja lohkudega [[ohvrikivi]].
 
=== Pärimused ===
Rahvapärimused räägivad röövlikoopast ehk Jänesekoopast Udria oja ürgorus, mis oli [[Viikingid|viiking]]ite peatuspaigaks, räägitakse ka [[ruunid|ruunikivist]] koopa lähedal jõekaldas. Udria jõge kutsutakse ka hiiejõeks, kuna jõe kaldal oli püha [[hiis]] (ilmselt Kotšnevi pargi kohal).
 
=== Ajalugu ===
Udria küla maa-ala on väga vana inimeste elupaik, seda kinnitavad küla maadel asuvad neli kivikalmet esimesest aastatuhandest, ühte nendest nimetatakse [[Papikivik]]uks ja tänaseks kadunud asum [[Mummussaare]] (nüüd [[Pimestiku]] küla osa) põldudelt leitud unikaalne nn Vaivara pronkskirves.
 
17. sajandist on Udria ojal teada vesiveski, mis lammutati 1900. aastal Kotšnevi lossi pargi laiendamise käigus. Veski kohal on jõel juga ning siia tehti pargi laiendamise käigus jalutussild. Lossi peahoone hävis [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] käigus. Loss ja maad vahetasid omaniku Monte Carlo [[kasiino]]s.
 
Udria küla maad kuulusid [[Laagna mõis]]ale. Küla põlispered olid vabad talupojad ja seepärast olid Udria külas renditalud juba 19. sajandi algul võibolla veelgi varem. Mõisale tasuti [[rent]]i [[raha]]s, viljas või heinas, tegu (teopäevi) tehti ainult juhul, kui mõisale võlgu jäädi. Enne mõisamaade rendi- ja müügitaludeks jagamist vastavalt [[1856]]. aasta talurahvaseaduse vastuvõtmise ajal oli Udria külas talusid rohkem, kuid enamik olid väiksed 1 – 11–1,5 päeva talud. Peale ümberkruntimist muudeti talud 2 – 32–3 päeva taludeks. Päevatalu tähendas künni pinda, mida üks hobuserakend päevas künda jõudis, sinna juurde kuulusid heina- ja karjamaad. Talude arv vähenes umbes kahekümne võrra. Maata jäänud pered rändasid Narva jõe taha Laagna mõisnikule kuulunud mõisa rentnikeks, kuhu neile mõisa kulul majad ehitati. [[Meriküla mõis]] eraldus Laagna mõisast [[1861]] aastal, siis müüdi ka Udria küla maad Meriküla mõisale.
 
Udria küla muutus 19. sajandi teisel poolel suvitusrajooniks sarnaselt [[Narva-Jõesuu]] ja [[Meriküla]]ga. Meräärsed talud ehitasid suvilaid ja rentisid neid suvitajatele. Udria talumeestel olid head hobused ja vedruvankrid ([[kaless]]id), millega veeti suvitajaid [[Auvere raudteejaam]]ast puhkekohtadesse ja tagasi ning teeniti sellega lisaraha.
Traditsiooniks saanud iga-aastane [[Erna Selts]]i, Vaivara vallavalitsuse, [[Eesti Kaitseliit|kaitseliidu]] peastaabi ja kaitseliidu [[Alutaguse malev]]a korraldatud sõjalissportlik mäng - ''Udria dessant'' Udria ümbruses. Sõjamänguga meenutatakse 17. – 18. jaanuaril 1919. aastal toimunud edukat dessanti Eesti mereväe alustelt Udria randa, Eesti meredessantpataljoni 400 mereväealse ja 600 Soome vabatahtliku osavõtul. Traditsiooniks on saanud ka jaanipäeva ja muinastulede öö korraldamine küla keskmes.
 
=== Haridus ===
Kooli asutamisaeg külas ei ole täpselt teada, kuid on teada, et aastal 1836 õppis koolis 36 õpilast. Õpetajaks oli Samueli Mart-Harri. 1856 alustas õpetajatööd Mihkel Lipp ja 1871 Georg Kena, Kaarel Veltbach oli koolõpetajaks alates 1874. ja Aleksander Heinmann oli õpetaja 1883. aastast. 1887. aastast õpetas koolis Aleksander Steinmann. 1881 õppis koolis 25 õpilast, 1885 26 ja 1887 28 õpilast. 1889 ehitati Udriasse uus ruumikas koolimaja, kuna vana maja jäi väikseks. Uues majas asus õpetama Johanneas Thalberg. 1894-1907 õpetas koolis omakülamees August Veltbach. Vana koolihoonet kasutati valla vaestemajaks. [[Eesti Töörahva Kommuun]]i valitsemise ajal hõivasid kooli punasõdurid. Koolimajas hoiti palju küla ja kooli puudutavaid ajaloodokumente, kuid palju neist hävis sellel ajal, kuna punasõdurid kütsid nendega ahju. Kõige suurem oli Udria kool aastatel 1923/1924, kus koolis õppis 80 õpilast. 13. oktoobril 1943 võtis koolimaja oma kasutusse saksa sõjavägi. Õpetöö (17 õpilast) jätkus õpetaja Charlotte Johannese korteris, kes jäigi kooli viimaseks õpetajaks. Koolimaja hävis 1944. aasta kevadel.
 
=== Kultuurielu ===
Udrias tegutses ''Udria Näite, Muusika ja Kirjanduse selts "OLEW" '', mille põhikiri registreeriti 30. detsembril 1922.
1924. aastal ehitati külla ühistöö korras rahvamaja, milles oli alaline lava, saalis oli 200 istekohta. Seltsimaja kuulus Udria NMKS "Olew". Ehituse üks eestvedaja oli Aleksander Rautso. Seltsimaja hävis 1944. aastal.
Udria seltsimajas oli [[Peetri vald|Peetri valla]] keskraamatukogu (moodustatud 1925) osakond. Oma raamatuid andis raamatukogule kasutada ka "Olew".
 
=== Ühistegevus ===
Udria Vabatahtlik tuletõrjeühing asutati 9. detsembril 1932. Pritsikuur oli olemas juba enne. Ühingusse kuulus 64 liiget.
Pritsimajas hoiti mitut käsipumpa ja ühte vankrile paigaldatud suurt pumpa, voolikuid ja muid kustusvahendeid.
 
[[11. detsembril]] [[1935]] asutati [[Udria Veeühisus]]. Juhatusse valiti Ado Rautso, Nikolai Tuube ja Eduard Bergfelt. Veeühisuse ülesandeks oli Udria peakraavi ja harukraavide kaevamine ning korrashoid liigvee ärajuhtimiseks. Korraldati erinevaid kursusi rahva teadmiste ja oskuste parandamiseks.
Korraldati erinevaid kursusi rahva teadmiste ja oskuste parandamiseks.
 
==Vaata ka==

Navigeerimismenüü