Raadi sõjaväelennuväli

Raadi sõjaväelennuväli
Fail:Raadi airport.jpg
IATA: puudub – ICAO: EETR
Üldandmed
Tüüp	sõjaväelennuväli
Asukoht	Tartu
Avati	1914
Suleti	1992
Üldkõrgus	66 m
Koordinaadid	58° 24′ 18″ N, 26° 46′ 36″ E
Lennurajad
Suund Pikkus Laius Kate 05/23 3050 m 60 m betoon

Raadi sõjaväelennuväli asub Tartu linnast kirdes Raadi järve ida- ja põhjaküljel. Koordinaadid 58°24′29 N 26°46′57 E. Rada on betoonkattega, suund 05/23, pikkus 3050 m, kõrgus MSL 66 m. Lennuvälja territooriumi pindala on u 698 ha. Lennuväli ei ole kasutuses.

14. aprillil 1912. aastal tegi Vene lendur Sergei Utotškin kahepinnalisel Farman-tüüpi lennumasinal Eesti esimese mootorlennuki lennu Raadi mõisa väljade kohal. Peterburi sõjaväeringkonna lennuroodu (ülem oli eesti päritolu polkovnik Jüri Herman) 10 lennuki ringlennu (Gatšina - Tallinn - Haapsalu - Riia - Tartu - Narva - Gatšina) vahepeatuse jaoks lasi Raadi mõisnik parun Liphart (kelle vennapoeg oli lendur) 1914. a suvel siluda Raadi mõisa põllu.

Eesti iseseisvumise järel kolis Raadile lennurügemendi 2. eskadrill. 1919 toimetati Tallinnast Raadile kaks lennusadama angaari, 1925 anti lennuvälja laiendamiseks sõjaväele üle nn Dauguli aed. Alates 1930. aastast likvideeriti lennurügement, Tartus Raadi lennuväljal baseerunud üksus nimetati 2. üksikuks lennudivisjoniks ja tegutses selle nime all 1940. aastani. Iseseisvuse lõpuaastatel oli Raadi üksuse varustatus võrdlemisi vilets (kolm Tšehhi päritolu luure- ning kergpommituslennukit), lennati peamiselt relvastamata treeninglennukitel. Mais 1940 jõudsid Raadile viis Henscheli Hs-126 tüüpi luurelennukit, kuid nendel jõuti lennata vaid kuu aega kuni jõustus Nõukogude režiimi kehtestatud üldine lennukeeld.

Teise maailmasõja ajal rajasid sakslased Raadile esimese betoneeritud lennuraja. Raadil baseerusid erinevad lennuväeüksused, seal oli lennukite remondi- ja hooldusbaas. 1944. a suvel lahkusid Raadilt viimased Junkersi Ju-87 "Stukad" (Sturzkampfflugzeug) ning viimasena staabiüksus JG 54.

Pärast Teist maailmasõda võttis lennuvälja kasutusele nõukogude sõjavägi. 1950.- 60. aastatel kujunes sellest strateegilise tähtsusega kaugpommitajate lennuväli ning Tartust sai välismaalastele suletud linn. Lennuvälja territooriumi laiendati oluliselt, sellest sai üks Ida-Euroopa suuremaid sõjaväelennuvälju. Raadil baseerunud kaugpommituslennukid (kuni 1984. a Tu-16K, hiljem Tu-22M3) kuulusid 132. raskepommituslennuväe polgu, transpordilennukid (Il-76MD) 196. transpordilennuväe polgu koosseisu. Viimastest osa olid tsiviilregistris ja Aerofloti värvides, kuid kandsid relvastusena automaatkahureid ja maa-õhk tüüpi rakettide vastaseid seadmeid. Juhtis 326. raskepommitajate diviis, mille komandör oli hilisem Tšetšeenia liider Džohhar Dudajev. Raadi lennuvälja teenindasid Kärkna (Sillaotsa) kütusebaas ja Akimetsa ning Marama pommilaod. Mitme kütuselekke tõttu reostus tugevasti lennuvälja pinnas ja põhjavee ülemine horisont. Lennukite müra häiris tihti Tartu põhjapoolsete linnaosade elanikke. 1991. aastal kukkus lennuvälja vahetus läheduses tehnilise rikke tõttu alla Tu-16, mis oli suundumas Kaug-Itta.

Nõukogude väed lahkusid Raadilt 1992. aastal. 1993 andis kaitseministeerium lennuvälja üle AS-le Tartu Raadi lennujaam (aktsionärid Tartu linn, Tartu vald, Luunja vald). 1994. aastal maandus Raadile Poola presidenti Lech Walesat kandev lennuk. Viimane maandumine Raadil toimus arvatavasti 1996. aastal. Aprillis 1999 loobuti lõplikult lennuvälja taastamise plaanist.

Tänaseni on Raadil säilinud kaks lennukiangaari 1920. aastatest, nõukogudeaegne lennujuhtimiskeskus, lennukite varjendid, betoonist lennurajad ja mitmesugused militaarotstarbelised rajatised. Lennuvälja territooriumil tegutseb autoturg, korraldatakse spordi-ja meelelahutusüritusi (nt kiirendusvõistlused). 2002. a juunis kehtestati Raadi lennuvälja ja selle lähiala üldplaneering, mis on aga tänaseks vananenud.

Lennuvälja vahetus läheduses asuv Raadi mõis (saksa k Ratshof) pärineb 16. sajandist, mil see kuulus Tartu linnale (raele), kust ka mõisa nimi. Alates 1751. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli mõis von Liphartide aadliperekonna omanduses. 1919. aastal von Liphartidelt võõrandatud mõis kolis 1922. aastal Eesti Rahva Muuseum, 1944. aasta augustis süttis loss pommitamisel põlema ja muutus varemeteks. Praegused plaanid näevad ette Raadile Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone ehitust.

Pildimaterjal

• 
  Stardi-maandumisrada. Vaade läänest idasse.
• 
  Läänepoolne ruleerimisrada
• 
  Lennukipesa
• 
  Hoone lennuvälja idapoolses osas
• 
  Tehniline rajatis lennuvälja läänepoolses osas

Välislingid

• "Võsastunud lennuväljale mahuvad nii spaa kui ka jäähall" -- Postimees 10.04.2007
• "TARTU RAADI LENNUJAAM AS aktsiate kustutamine Eesti väärtpaberite keskregistrist seoses ettevõtte likvideerimisega ja kustutamisega äriregistrist" -- AS Eesti Väärtpaberikeskus 05.01.2007
• "Raadi lennujaama paneelide tehinguid looritab anarhia" -- Postimees 02.11.2005
• "Luunja vallavolikogu istungi protokoll: AS Tartu Raadi Lennujaam poolt üleantava vara võõrandamine" -- 30.06.2005
• "Tartu Raadi Lennujaam AS lõpetamise otsustamise otsus" -- Luunja vallavolikogu 16.04.2004
• "Rein Lepiku hagi Tartu Raadi Lennujaam AS vastu nõukogu liikme enne volituste tähtaja lõppu tagasikutsumisega tekitatud kahju hüvitamiseks." -- Riigi Teataja 13.03.2000