Mine sisu juurde

Entel

Allikas: Vikipeedia
Entel
Arendaja Kaera22 entusiastide grupp
Tüüp personaalarvuti, mitmekaardiarvuti
Opsüsteem CP/M
Protsessor KR580IK80А (Intel 8080A kloon)
Salvestusmaht püsimälu 1 kB (laiendusvõimalusega kuni 8 kB) või 4 kB (laiendusvõimalus 16 kB)
Mälu muutmälu 16 kB või 64 kB
Ekraan monitor-värvi TV, sümbolgraafika või graafikakuvar (2 kaarti: CRT-1, CRT-2)
Kontrollseadmed puutesõrmistik, liikuvklahvidega sõrmistik, kassettmagnetofon
Ühenduvus flopikontroller (2 kaarti), magnetlindil välismälu-kontroller (1 kaart), trükkalite liidesed, videomagnetofoni kontroller, graafilise sisestuslaua kontroller, ringrihma-tüüpi kassettidega magnetlintmehhanismi kontroller
Platvorm võimalik kasutada:
standard-kõrgkeeli BASIC-80, MACRO 80, PASCAL MT+, LISP 80, FORTRAN 80
tekstitöötlussüsteeme EDIT-80, WordStar, jt.

Entel (sõnadest "Eesti" ja "Intel" ning laste liisulugemisest "Entel-tentel trika trei") oli 1980. aastatel Eestis valmistatud personaalarvuti, mis leidis kasutust peamiselt sides ja kutsehariduses.

Arvuti konstrueeris Jüri Malsubi juhitud aadressil Kaera 22 Tallinnas tegutsenud Eesti NSV Sideministeeriumi arvutuskeskuse entusiastide grupp, kuhu kuulusid Tallinna Polütehnilise Instituudi (praegune Tallinna Tehnikaülikool) ja Tallinna Polütehnikumi haridusega Ülo Rätsep, Rain Torn, Ahti Viiding, Reet Malsub, Tiit Kirss, Rein Bötcher, jt.

Enteli üksikosi valmistati kolhooside (Lääne Kalur, Lauristini-nimeline, Estron, Kaljurand) abitootmiste abiga eri otstarveteks ligi 100 eksemplari. Pärast 1987. aastat valmistati Enteli arvuteid kooperatiiv VIKO ("videokompuuter") nime all.[1]

Väljatöötamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Töö arvuti kallal algas 1979. aastal, katseseeria Kiiev Kristall KR580IK80А Nõukogude Liidu piraatmikroprotsessori kasutamisega. Esimene Entel prototüüp valmis 1983. aastal. Prototüüp oli sel ajal samaväärne Soome Nokia valmistatud arvutiga MikroMikko1, kuid Nõukogude Liidu ja sotsialismileeri piraatkomponentide valmistamine jäi läänemaailmast maha kiirenevas tempos. 1979. aastal oli mahajäämus viis aastat võrreldes originaal-Intel 8080ga ja 1988. aastal juba kümme aastat (Intel 80386).[2]

Kasutatud sensorklaviatuur (autor Rain Torn) väljatöötamise ajal tundmatu lahendus, originaalne oli ka teleteksti standardile vastava värvilise sümbolgraafika kuvari lahendus (Ülo Rätsep ja Ahti Viiding).[3] Ühtlasi võimaldas see lahendus Enteleid toota, sest Enteli arenduse hetkel polnud Nõukogude Liidus piraatkopeeritud kuvarikontrollerit Intel 8275.

Entel oli algusest peale konstrueeritud modulaarsena. Sarnaselt "Juku" ja "Tartuga" konstrueeris Ahti Viiding väga lihtsa üheplaadiarvuti, mis aga jäi üksikeksemplariks. Entelis kasutatud Eurocardi-suurusele vastavad trükiplaadid olid 100x160 mm, mis oli trükiplaatide tootmise tehnoloogia täpsuse piir kolhooside abitootmises.[4] Plaadid puuriti Kaera22 programmpingil, sest käsitsipuuritud plaatidel esines palju praaki, mis tegi häälestamise töömahukaks.

Enteli väljatöötamisel osalenud spetsialistid olid saanud eelneva töökogemuse 1971. aastast koostööst Jerevani arvutiuurimis- ja arendusinstituudi ja katsetehasega (venekeelne lühend ERNIIMM, peainsener Armand Uutmaa, peakonstruktor Aram Geoletsjan, jt) Nairi 3 ja Nairi 4 arendustega üle Nõukogude Liidu. Meeskonda kuulusid ka hilisema Skype'i asutajad Jaan Tallinn, Priit Kasesalu, Mikk Orglaan ja Ahti Heinla, kes olid sel ajal kooliõpilased, lisaks Mati Malsub, Ivo Kirss (4. klass) ja nooremad. Skype'i autorid alustasid programmeerimist 7. klassis ning tegid aastaga Assembleris ning kohati masinkoodis Entelile arvutimänge.[1][5]

Arvuti kasutamise eestvedaja kutsehariduse vallas oli Uno Pilvre, kelle tegevust koos Kaera22 meeskonnaga tunnustati Moskva Rahvamajanduse Saavutuse Näitusel Enteli väljatöötamise eest medalitega. Kutseharidusse sobis Entel arvuti modulaarsuse ja ühendatavate eriseadmete hulga tõttu.[1]

Kasutusalad

[muuda | muuda lähteteksti]

Arvuti võimaldas vastu võtta Soome TV teletekstisaateid originaalkujul ja seega oli osa ideoloogilisest infosõjast lisaks Soome TV "helile" ja PAL-plokkidele. Entel konkureeris ka universaalse kooliarvuti positsioonile koos hilisema kooliarvutiga Juku, hiljem spetsialiseeruti kutsekoolidele ja tööstuses kasutamisele.[2]

1986. aasta lõpuks oli Enteleid mitmes kutsekoolis, ka põhines Entelil Kiievi televisiooni esimene teleteksti saatja (sai 2022. aastal raketitabamuse), Tallinna Endla telefonijaama kõnede tarifitseerimise süsteem, kaugekõnede arvestus, ühendusliinide tehniline kontroll jne. Arvutiga ühendatud videoseadmete abil juhendati Tallinna Pedagoogilises Instituudis tippsuusatajaid ja -ujujaid.[1]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Jüri Malsub (märts 2012). "N Liidu arvutitööstus: mööda piraatkoopiate radu". Inseneeria.[alaline kõdulink]
  2. 2,0 2,1 Laur Kanger (2013). "Domestic PC Production in the Soviet Baltic States 1977-1992" (PDF). The University of Edinburgh.
  3. Jüri Malsub. "In Memoriam (Ahti Viiding)". SkypeMuseum.com.
  4. "Entel arvuti kirjeldus koolivariandis" (pdf). SkypeMuseum.com.
  5. Jüri Malsub. "Videod (Kaera22)". SkypeMuseum.com.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]