Ülo Rätsep

Allikas: Vikipeedia

Ülo Rätsep (5. jaanuar 1943 Pärnu23. juuli 1994 Võru) oli eesti tehnikateadlane.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ülo Rätsep oli teenistuja poeg.[1]

Lõpetas 1961 Tallinna Polütehnikumi, 1967 Tallinna Polütehnilise Instituudi elektrotehnikateaduskonna tööstuselektroonika erialal, 1981 samas aspirantuuri; tehnikakandidaat (1984, Taganrogi Raadiotehnika Instituut), väitekiri "Исследование влияния технологического микроклимата в производстве интегральных микросхем". Oli 1968–77 TTÜ raadiotehnika kateedri assistent, 1982–84 vanemõpetaja, 1984–92 dotsent, 1986–91 ka kateedri juhataja, 1992–94 raadio- ja sidetehnika instituudi telekommunikatsiooni õppetooli dotsent. Luges lineaarahelate teooria, impulsitehnika, võimendite ning raadioaparatuuri ja arvutusseadmete konstrueerimise ja tootmistehnoloogia kursusi.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkonnad: madala müratasemega mõõtemuundurid, elektroonikatööstuse tehnoloogia, mikrokliima ja vaakumhügieen. Osales pooljuhtseadiste mõõteriistade loomises. 16 teadustrükist.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • M-DM süsteemi alalispingevõimendid. // Side. Raadio. Televisioon (1974) 8
  • Экспериментальное исследование влияния условий производства на параметры и качество интегральных микросхем (kaasautor). // Электронная техника. М., 8 (1980) 2
  • Метод исследования технологического процесса производства интегральных микросхем, основанный на анализе кластеров состояний (kaasautor). // TPI Toimetised. Б40 (1982)
  • Влияние технологического микроклимата на качество изделий микроэлектроники (kaasautor). // Электронная промышленность (1983) 2
  • Teadusuuringud raadiotehnika kateedris alates 1966. aastast. // TPI Toimetised 724 (1991).

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.