Ellen Niirman

Ellen Alide Niirman(n) (23. juuni (vkj) / 6. juuli 1907 Tallinn – 27. märts 1970 Tallinn) oli eesti prosaist.

Ta sündis metallitöölise perekonnas. Mõnekuuselt jäi ta lastehalvatusse. 1915. aasta algul suri ta isa ning kuueliikmeline perekond jäi ainelisse kitsikusse.^[1]

Ometi lõpetas ta 1928. aastal Tallinna Linna 2. Tütarlaste Gümnaasiumi ja õppis aastatel 1930–1932 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, mille katkestas tuberkuloosi tõttu.

Töötas eratunniandja ja repetiitorina, oli aastatel 1940–1941 kirjastus Pedagoogilise Kirjanduse ja 1941–1947 Eesti Kirjastuse korrektor, 1951–1966 Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keskraamatukogu töötaja, viimati töötlemise ja kataloogide osakonna toimetaja.

Märtsipommitamisel kaotas ta oma kodu koos raamatute ja muu kirjavaraga Tallinnas Luha tänaval, elas pärast seda mõnda aega Suure-Jaanis Viljandimaal.^[2]

Mitu korda katkestas kehv tervis edaspidigi töid, viimase kuuldemängu lõpetas ta juba tulemusteta vähiravi lõpuosas.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Novellide ja kuuldemängude autor:

1939 "Vaibunud tuuled", kuuldemäng
1942 "Punase kuu all", kuuldemäng
1944 "Vikerkaart mööda" (kuuldemäng; käsikiri pääses märtsipommitamisel^[2], kuid läks hiljem kaduma)
"Konna-Ella" (novell). Looming 3/ 1965
"Moonika ja meie" (novell). Looming 12/ 1966
"Leegike" (novell). Looming 8/ 1967
"Uus arveametnik" (novell). Edasi, 27. aprill 1969
1969 "Viis visiiti", kuuldemäng. Eesti Raadio, 26. veebruar 1970
- 1973 tehti selle põhjal telelavastus "Ma näen" (lavastaja Gunnar Kilgas)

Auhinnad[muuda | muuda lähteteksti]

1939 Tallinna Ringhäälingu kuuldemängude võistluse auhind (kuuldemäng "Vaibunud tuuled" eest)
1944 Eesti Kutsekogude peaosakonna väikenäidendite võistluse 1. auhind (kuuldemäng "Vikerkaart mööda" eest)
1965 Loomingu novellivõistluse 3. auhind (novell "Konna-Ella" eest)