Ekspressiivne kõnehäire

Ekspressiivne kõnehäire on kommunikatsioonihäire, mis tähendab, et lapsel on raskusi suulise ja kirjaliku väljendusega ning tema väljendusoskused on normtasemest madalam.

Selle kõnehäire kõrval võib tekkida artikulatsioonihäire, mille puhul on kõnehäälikute kasutamise oskus on normpiirist väiksem. Selle kõnehäirega lapsel võib aga olla normaalne keeleoskus, mis on vajalik suulise või kirjaliku suhtluse mõistmiseks. Ekspressiivse kõnehäirega lastel kaldub sõnavara (sõnade arv, mida nad teavad ja kasutavad) olema väiksem ja lihtsam võrreldes teiste samavanuste lastega.

Ekspressiivse kõnehäirega inimesed võivad öelda asju või käituda viisil, mis ei anna edasi nende tundeid. Mõnikord on see selleks, et varjata piinlikkust või nende seisundit. Näiteks võib laps öelda oma õpetajale, et raamat oli igav, kuna ta ei suuda kirjeldada oma lemmikpeatükki.

Klassifitseerimine: omandatud ja arenguline

Ekspressiivne kõnehäire võib olla omandatud või arenguline.

Omandatud kõnehäire tekib pärast mingit loomulikku arenguperioodi. See võib olla trauma või meditsiinilise seisundi tagajärg. Uurimused viitavad sellele, et mõnel juhul on ekspressiivne kõnehäire geneetiline ehk leitud sageli rohkem kui ühelt perekonnaliikmelt ja pärandub põlvkondade kaupa.

Arenguline kõnehäire võib tekkida ajukahjustuste ja alatoitumuse tõttu ja ka geneetilised tegurid võivad olla sellega seotud.

Paljude laste puhul on ekspressiivne kõnehäire seotud teadaolevate arenguprobleemide või kahjustustega, näiteks Downi sündroom, autism või kuulmislangus.

Neuroloogilised tegurid

Ekspressiivse kõnehäire tekkepõhjus on sageli ebaselge, kuid mõnikord on tuvastatav põhjus neuroloogiline, füüsiline või mingi arenguhäire. Võimalike põhjuste hulka kuuluvad autismispektri häire, kuulmislangus, Downi sündroom, ajuhalvatus, traumaatiline ajukahjustus, insult, ajukasvajad, fetaalne (loote) alkoholisündroom ja vaimupuuded. Lisaks ülaltoodule võivad mõned tegurid suurendada ekspressiivse kõnehäire tekkimise riski, sealhulgas enneaegne sünnitus või väike sünnikaal, alatoitumus ja/või suhtlemishäirete ajalugu sugupuus.

Tüüpiline väljendusliku keele areng

Keeles on kaks peamist valdkonda: retseptiivne keel ehk keele mõistmine ja ekspressiivne keel ehk keele kasutamine kõne, viipe või muude suhtlusvormide kaudu ideede, mõtete, vajaduste ja soovide edastamiseks. Iga keele arenguetapp eeldab, et eelnevad etapid on edukalt saavutatud.

Viibete ja žestide kasutamine eneseväljenduseks

Kolmekuuselt hakkavad väikesed beebid hõikama ja näoilmete kaudu suhtlema, samuti hakkavad nad kasutama žeste näiteks lehvitamine ja näpuga näitamine. Nelja- kuni kuuekuuselt peaks laps hakkama lalisema ja kasutama ühesilbilisi hääli, et kommunikeerida. Umbes kümne-üheteistkuuselt võib laps öelda oma esimese sõna, teades selle tähendust. 12–18-kuuselt oskab laps öelda mõningaid sõnu, mille puhul pole olulisim sõna ideaalne hääldus, vaid selle tähendusest aru saamine. Näiteks peaks selleks ajaks laps oskama öelda "emme" ja "issi" oma vanemate poole pöördudes. 18–24-kuuselt peaks laps suutma öelda kahesõnalisi fraase või lühikesi lausungeid, näiteks "tõuse püsti", "vaata lamp" või "taha juua". Samuti saab selles vanuses laps aru enamus asjadest, millest temaga kõneldakse.

Üldjuhul suudavad lapsed läbida selle arenguprotsessi probleemideta. Ometi ei ole need oskused mitmetele lastele nii loomulikud ning kui mingites nendes arenguetappides on märgata lapsel puudusi, siis tuleks ühendust võtta mõne lapsetervishoiu spetsialistilt.

Tunnused/Sümptomid

Sümptomid võivad olla iga lapse puhul erinevad ning sõltuvad lapse vanusest ja häire raskusastmest.

Sümptomite hulka võivad kuuluda:

• Sagedane raskus õige sõna leidmisel.
• Raskused objektide nimetamisel.
• Piiratud ja lihtne sõnavara.
• Ebamäärase sõnavara kasutamine, nagu "see" või "asi".
• Valede sõnade kasutamine lausetes või lausete tähenduse segamini ajamine.
• Grammatiliste vigade tegemine (nt vead ajavormides: "ma läksin poodi homme"), sõnade ärajätmine ja kehva lausestruktuuri kasutamine.
• Lühikestele ja lihtsatele lausekonstruktsioonidele toetumine.
• Märgatavalt vähemate sõnade ja lausete kasutamine võrreldes teiste samavanuste lastega.
• Tavapärased fraasid ja piiratud teemad kõnes.
• Kõneleja lause kordamine (või "kaja").
• Võimetus jutu asjani jõuda (get to the point) või ümmarguse jutu ajamine (talking in circles).
• Probleemid loo jutustamise või teabe edastamisega.
• Võimetus vestlust alustada või pidada.
• Raskused suulise ja kirjaliku töö ning kooliülesannetega.

Lapsed arenevad kõik eri kiirusega. Paljud lapsed tunduvad keele õppimise varajastes staadiumides aeglased ning neil jätkuvad keele ja väljendusega seotud probleemid ka vanemaks saades.

Diagnoosimine

Kui lapsel on raskusi kõnelemis- või väljendusoskustega, peaks tema keeleoskust hindama kõneterapeut (logopeed). Hindama peaks võimalikult kiiresti, kuna laps võib jääda olulisest mitme kuu teraapiast ilma.

Kõneterapeudid selgitavad välja, millised keelevaldkonnad lapsele raskusi valmistavad. Selliste hindamiste läbiviimine pole lapse jaoks stressirohke ja vanemad on tavaliselt nende konsultatsioonide ajal kohal.

Kõneterapeudid võivad soovitada ka täielikke kuulmise ja kuulmistöötluse, õpiraskuste teste ning kognitiivse funktsiooni (mõtlemise ja intelligentsi) hindamist.

Millal abi peaks otsima

Abi tuleks otsida siis, kui lapsel on palju raskusi selgelt suhtlemisega. Kui lapsel on raske eneseväljendamiseks sõnu leida, oma ideid ja mõtteid jagada või lugusid jutustada, siis tuleks esimese sammuna minna patoloogi juurde ning temalt hinnangut küsida.

Samuti on kõnehäire märk see, kui laps ei suhtle teiste omavanustega ja eelistab omaette või pereliikmetega mängimist ning seetõttu ei suuda luua sõpruskonda, sest omavanustega on keeruline suhelda.

Lisaks võivad kõnehäirele viidata lapse hinded koolis. Ekspressiivne keel võib mõjutada kõiki akadeemilisi alasid, ka kirjutamist, klassis kõnelemist ja üldiselt suhtlemisoskusi. Samuti mõjutab see tööle kandideerimist nii intervjuu kui ka kirjalikus vormis. Sel juhul on mõistlik lapsevanemal teavitada probleemist kooli tugipersonali ja jõuda koos lahendusele, mis aitaks lapsel jõuda teiste omavanustega samale tasemele.

Ravivõimalused

Keeleprobleemid on kergesti ravitavad ekspressiivse kõnehäire puhul. Kõneteraapia on ekspressiivse kõnehäirega lapse jaoks vägagi abistav, kui tal on raske oma mõtteid koolis, kodus või kogukonnas väljendada. Ravi valikud sõltuvad kõnehäire raskusastmest, kuid üldiselt kuuluvad nende hulka rühmatunnid kõneterapeudiga, individuaalsed teraapiatunnid, koolipõhised keelesekkumisprogrammid, samuti abi eripedagoogidelt ja õpetajatelt.