Eesti peakonsulaat Peterburis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Eesti Vabariigi peakonsulaat Peterburis on Eesti Vabariigi välissuhtlusametkonna Välisministeeriumi esindus Venemaa Föderatsioonis Peterburi linnas aadressil Bolšaja Monetnaja 14.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti esindus Petrogradis[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti peakonsulaadi eelkäija oli peale Eesti Vabadussõda Nõukogude Venemaal Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel kodakondsuse valikut puudutava kokkuleppe alusel moodustatud kontrolli-opteerimiskomisjoni osakond Petrogradis, mis alustas tööd pärast 6. aprillil 1920. Neeva ääres Prantsuse kaldapealse 24/Gagarinskaja 1 asuvas nurgamajas.

Tartu rahulepingalusel said Eestisse opteerumise ehk Eesti kodakondsuse valimise võimaluse varem Venemaa Keisririiki rännanud ning Esimese maailmasõja ning Vene kodusõja ajal Venemaale sattunud eestimaa päritoluga elanikud. Aastatel 1920 –1923 opteerus Eestisse ligi 40 000 inimest (37578-1920. aastal - 14909, 1921. aastal - 15866, 1922. aastal - 5380 ja 1923. aastal - 1423 inimest[1])

Tegeleti ka eestlastest vangide probleemidega, alates nende kodakondsuse väljaselgitamisest ja lõpetades nende vabastamise taotlemise ja majandusliku abistamisega vanglates.

Kontrolli-opteerimiskomisjoni osakond töötas 1922. aasta sügiseni. 6. detsembril 1922 peakonsul Viktor Tombergi korraldusega asuti tööle Eesti peakonsulaadina Petrogradis.

Peale Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee liikme Jaan Kreuksi kinnipidamist illegaalse tegevuse eest Eestis ja tema hukkamist tungisid 3. aprillil 1923 peakonsulaati umbes 40 inimest ning rüüstasid konsulaadi.

Rüüstatud maja enam ei taastatud, vaid peakonsulaat taasavati 5. augustil 1923 suurvürst Vladimir Aleksandrovitši adjutandi Erich Gerhard von Pistohlkorsi endises elamus aadressil Bolšaja Morskaja 59.

Konsulaat Venemaa olustiku kajastajana[muuda | muuda lähteteksti]

1926. aastal toimus Leningradis nn "Inglise-Eesti spionaaži kohtuasi", mille käigus 48 inimest, sh ka endist Eesti konsulit Kingissepas Siegfried Taari süüdistati Punaarmeed puudutava salateabe hankimises ja edastamises ning Leningradi veevärgi ja Gattšina lennuvälja õhkulaskmise ettevalmistamises.

Tegevuse lõpetamine[muuda | muuda lähteteksti]

1930. aastate lõpus hakati NSV Liidus välisriikide konsulaaresindusi sulgema, tuuees ettekäändeks vajadust "seada jalule konsulaaresinduste pariteet Nõukogude Liidu ja välisriikide konsulaarsuhetes". Koos Suurbritannia, Rootsi, Norra, Taani ja Läti konsulaadiga pandi ajavahemikul 1. aprill 1937 – 31. märts 1938 kinni ka Eesti peakonsulaat. Viimane peakonsul oli Aleksander Warma.

Konsulaadi taasavamine[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa Moskva suursaatkonna töötajad alustasid Peterburis konsulaadiülesannete täitmist 1. augustil 1992, peakonsulaadi juhataja asus tööle 17. augustil 1992.

2010. aasta märtsis toimus diplomaatiline skandaal, kui Venemaa Föderatsiooni Välisministeerium teatas Eesti peakonsuli Peterburis Rasmus Lumi, väljasaatmisest ning põhjendas oma otsust vastusammuna Eesti võimude keeldumisele anda nõusolek Vene Föderatsiooni Narva peakonsuli kandidaadi ametisse asumisele.[2]

Konsulaadil asub Pihkvas oma talitus: Peterburi peakonsulaadi Pihkva talitus.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]