Walther Schmied-Kowarzik
Walther Schmied-Kowarzik (22. mai 1885 Mödling – 24. juuli 1958 Mödling) oli Austria filosoof.
Ta töötas Tartu Ülikoolis filosoofia professorina aastatel 1920–1927.
Kui ta 1920. aastal kutsuti Tartusse filosoofia õppetooli professoriks, siis seisis tema ees kaks peamist ülesannet: esiteks ehitada saksakeelsete ülikoolide struktuuri ja taseme eeskujul üles filosoofia seminar ning selle psühholoogia ja pedagoogika allüksused ning teiseks hoolitseda, et järgneva aastakümnega saaks võimalikuks filosoofia õpetamine ja uurimine eestikeelsena ehk koolitada uus kohalike teadlaste põlvkond, kuna tol hetkel ei leidunud veel piisavalt haritlasi, kes suutnuks ülikoolidistsipliine täies ulatuses eesti keeles õpetada.[1]
Tartu Ülikoolis oli tema ülesandeks kogu filosoofia, psühholoogia ja pedagoogika õppevaldkond sõjasegaduste järgselt uuesti üles ehitada. Selles aitasid teda Konstantin Ramul[2] ja Alfred Koort, kes hoolitsesid ennekõike vastavalt psühholoogia ja pedagoogika eest. Tartus oldud aja jooksul luges Schmied-Kowarzik 13 semestri jooksul sissejuhatavat kursust filosoofiasse ning viis lisaks läbi sissejuhatusi loogikasse, tunnetusteooriasse, kultuurifilosoofiasse, eetikasse ja esteetikasse.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ (2016). Schmied-Kowarzik, Wolfdietrich (2016; tõlkinud Hellerma, Juhan) Walther Schmied-Kowarziku teadvusanalüütiline filosoofia. Jaanus Sooväli, Ülo Matjus (toim.) Tagasi mõteldes. Töid filosoofia ajaloost Eestis. (lk 214−230); Tartu Ülikooli Kirjastus.
- ↑ Jüri Allik (2021) Eesti psühholoogia lugu. (lk 89-91) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
- ↑ Schmied-Kowarzik, Walther (1945) Meine Philosophie, Vorwort (18.1.1945) (avaldamata käsikiri)