Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühing
Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühing (ka Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühendus) on aastal 1917 asutatud ja 1940. aastal likvideeritud ning 1991. aastal taastatud organisatsioon, mis ühendab sõjainvaliide.[1] Ühingu eesmärk on anda sõjainvaliididele ja nende perekonnaliikmetele majanduslikku ja vaimset abi.[1]
Ühingul olid kuni 1940. aastani osakonnad Tartus, Narvas, Rakveres, Pärnus, Valgas, Kuressaares, Võrus, Põltsamaal, Suure-Jaanis ja Paistus. Aastal 1937 oli ühingul 2033 liiget[1].
Tallinnas olid ühingul rätsepa- ja kingsepatöökojad (VSÜ rätsepa-õppetöökoda Narva maantee 9, VSÜ kingsepa-õppetöökoda Narva maantee 9, VSÜ päevapildi-õppetöökoda Pikk tänav 49-7, VSÜ ortopeedia-mehaanika õppetöökoda Tatari tänav 3); Narvas – tisleri- ja kingsepatöökojad; Valgas – limonaaditehas.[2]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Eesti Entsüklopeedia. 8. köide: Tanulane–Yvon. Tartu: Loodus, 1937, lk 1022.
- ↑ Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühing 1919-1940 ERA.1652
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- EVSÜ 90 : Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühing 1917/2007. Kirjutanud, koostanud, toimetanud Jüri Teras. Tallinn : Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühing, 2007. – 159 lk. ISBN 9789949155118 (köites)