Mine sisu juurde

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia raamatukogu

Allikas: Vikipeedia

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia raamatukogu (EMTA raamatukogu) on avalikku teenust osutav ülikooli- ja teadusraamatukogu.

Raamatukogus on 2017. aasta alguse seisuga umbes 205 000 teavikut, sh ligikaudu 130 000 nooti, 40 000 raamatut, 2900 käsikirjalist teadustööd, 27 000 helisalvestist, 2500 videosalvestist ning arvukalt trükitud ja elektroonilisi perioodikaväljaandeid.

Raamatukogu asub Tallinnas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia peahoones aadressil Tatari 13; filiaali aadress on EMTA lavakunstikooli raamatukogu, Toom-Kooli 4, Tallinn.

Raamatukogul on olnud viis asukohta:

  • Võidu väljak 4 (Vabaduse väljak 4) Tallinnas 1935–1944
  • Lahmuse mõis Viljandimaal 1944. aasta märtsist septembrini
  • Suvorovi pst 3 (Kaarli pst 3) Tallinnas 1944–1971
  • Vabaduse pst 130 Tallinnas 1971–1999
  • Rävala pst 16 / Tatari 13 Tallinnas alates 1999. aastast

1935–1944

[muuda | muuda lähteteksti]
Aasta Sündmus
1935 raamatukogu asutamine, noote annetasid konservatooriumi õppejõud, linnaraamatukogu jt
1941 raamatukogus oli üle 1000 noodi ja raamatu, laenutused pandi kirja kausta, kasutati alfabeetilist kataloog
1944 märtsipommitamises hävis suur osa noodikogust; raamatukogu asus pool aastat Viljandimaal Lahmuse mõisas

1944–1971

[muuda | muuda lähteteksti]
Aasta Sündmus
1944 raamatukogu alustas tööd 6. oktoobril Tallinnas Suvorovi pst 3, töötajad saadeti kolmeks nädalaks Leningradi ja Moskva konservatooriumide raamatukogudesse end täiendama
1945 esimene märge heliplaatide ostu kohta
1947 fondi suurus kasvas 24 359 eksemplarini, konservatoorium hankis esimese helisalvestusaparaadi
1955 esimest korda on mainitud eraldi üksusena konservatooriumi helikabinetti (fonoteeki), mis sinnani oli paiknenud muusikateaduse kateedri juures, eestvedaja oli Herbert Tampere
1957 konservatooriumi juurde (taas)loodi lavakunsti fakulteet (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool), hakati ostma teatrialast kirjandust
1961 avati Tallinna Muusikakeskkool, lugejateeninduses lisandus töö lastega; üliõpilasi värvati noodikirjutajateks
1969 paranesid komplekteerimisvõimalused; raamatukogule anti juurde lisaruume

1971–1999

[muuda | muuda lähteteksti]
Aasta Sündmus
1971 koliti Kivimäele Vabaduse pst 130, suurenesid töötajate arv, pindala, komplekteerimissummad, teavikute arv, moodustati teatme- ja bibliograafiaosakond
1972 avati 20 kohaga lugemissaal, hakati regulaarselt tegema uudiskirjanduse väljapanekuid
1977 kinnitati Tallinna Riikliku Konservatooriumi (TRK) raamatukogu kasutamise eeskirjad, hangiti esimesed paljundusaparaadid
1978 võeti kasutusele esimesed lugejapiletid
1980 raamatukogus oli kokku 141 079 eksemplari; lavakoolile anti üle 543 teatrialast raamatut
1991 loodi muusikakogude omavahelist koostööd arendav ja erialahuve esindav organisatsioon Eesti Muusikakogude Ühendus (EMKÜ), Tallinna Konservatooriumi raamatukogu oli asutajaliige
1993 fonoteeki osteti esimesed CDd
1994 EMKÜ sai International Association of Music Libraries, Archives and Documentation Centres (IAML) Eesti rahvuslikuks sektsiooniks, Eesti Muusikaakadeemia (EMA) raamatukogu hakkas osalema rahvusvahelises koostöös; osteti esimene videokaamera, fonoteek hakkas jäädvustama EMA sündmusi
1995 fonoteek liideti raamatukoguga
1996 algas arvutipõhine kataloogimine, kõigepealt auvised, seejärel raamatud ja noodid, kasutati programmi ProCite, mis oli kättesaadav kohtvõrgus
1996–1998 osaleti Euroopa Liidu abiprojektis TEMPUS “Eesti muusika- ja kõrgkoolide raamatukogude ühine infosüsteem”, mille eesmärgiks oli luua infotehnoloogiline baas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA) raamatukogudes ning anda personalile vastav koolitus. Kursused toimusid Tallinnas, Helsingis, Utrechtis, Oxfordis ja Londonis (Sibelius-Akatemia, Hogeschool voor de Kunsten Utrecht, Oxfordi ülikool, Royal College of Music, Guildhall School of Music and Drama).
1998 EMA liitus Eesti raamatukogude ühistegevuse arenduseks loodud Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumiga (ELNET Konsortsium)
1998–1999 Avatud Eesti Fondi ja Budapesti Avatud Instituudi toetusel loodud projekti “Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia raamatukogu integreerimine Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium infosüsteemi” käigus hangiti raamatukogule INNOPACi litsentsid, vöötkooditehnika ja vöötkoodid, turvaväravad, aktivaator-deaktivaator ja turvaribad ning tehti teisi suuri ettevalmistusi seoses peatse kolimisega uude majja

Alates 1999

[muuda | muuda lähteteksti]
Aasta Sündmus
1999 õppeaasta algas uues hoones Rävala pst 16, võeti kasutusele avariiulisüsteem, uuendati liigitussüsteemi
2000 võeti kasutusele ELNET Konsortsiumi ühine integreeritud raamatukogusüsteem INNOPAC (edaspidi Millennium, Sierra), lugejatele tekkis võimalus kasutada avalikku e-kataloogi ESTER
2001–2003 digiteeriti fonoteegi stuudiolintidel olnud muusikaakadeemiaga seotud isikute arhiivisalvestised
2002 osteti ELNET Konsortsiumi ühishankena esimesed teadusandmebaasid
2002–2003 ProCite elektronkataloogid konverteeriti INNOPACi
2005 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia raamatukogud nimetati teadusraamatukogudeks
2006 põhikogus algas teavikute elektrooniline laenutamine
2007 alustati kaastööd IAMLi ajakirjale Fontes Artis Musicae
2008 hakati saatma Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia publikatsioonide võõrkeelseid lühikokkuvõtteid rahvusvahelisele muusikakirjanduse bibliograafiale Répertoire International de Littérature Musicale (RILM)
2009 seoses Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 90. aastapäevaga külastas EMTA raamatukogu Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves
2010 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia liikmetele sai võimalikuks andmebaaside kaugkasutus ID-kaardiga sisselogimisel, koostöös Eesti Rahvusraamatukoguga hakati osutama Euroopa raamatukoguvõrgustiku digiteerimisteenust EOD (eBooks on Demand)
2011 lavakoolis algas teavikute elektrooniline laenutamine, koostöös ELNET Konsortsiumiga käivitus ESTERi arendus Avakogujuht, mis näitab teaviku asukohta raamatukogu plaanil
2012 hakati läbi korraldama regulaarseid tagasisideküsitlusi
2014 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia loodi vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas Loreta, mida koostab EMTA raamatukogu
2016 raamatukogu teenuste hulka lisandus võimalus kuulata õppematerjalide muusikafaile Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppeinfosüsteemi vahendusel ka nutiseadmetes
2017 koostöös ELNET Konsortsiumiga käivitus lugejaks registreerimine veebis ja sisselogimine e-kataloogi ESTER ka ID-kaardi/Digi-ID ja Mobiil-IDga

Raamatukogu juhatajad

[muuda | muuda lähteteksti]

Algusaastatest peale on õppejõud ja interpreedid annetanud raamatukogule oma materjale. Viimastel aastakümnetel on meile jõudnud raamatuid, noote ja plaate paljudest isikukogudest: Zelia Aumere, Juhan Kaljaspoolik, Irmgard Kaudre, Anna Klas, Eri Klas, Venno Laul, Hugo Lepnurm, Endel Lippus, Urve Lippus, Bruno Lukk, Anti Marguste, Juha Metsäpeltö, Leo Normet, Toomas Paul, Naan Põld, Lilian Semper, Heljo Sepp, Lepo Sumera, Veljo Tormis, Taru Valjakka, Andrei Volkonski jt.

Väärilist lisa meie kollektsioonile on andnud arvukad toetajad: Wolfgang Wagner (:en), Tõnis Rüütel, François Rossé (:fr), Klassikaraadio, Eesti Segakooride Liit, Ameerika Ühendriikide Suursaatkond Eestis, Poola Suursaatkond Tallinnas, Prantsuse Instituut Eestis, Soome Muusika Infokeskus (FIMIC), Taani Kultuuri Instituut, Eesti Helikunsti Keskus New Yorgis, Eesti Kultuuri Koondis Rootsis, Packard Humanities Institute, The Associated Board of the Royal Schools of Music, Bärenreiter, Müller-Speiser, Helbling, Wilhelm Hansen jt.

2011. aasta mais jõudis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saksa ooperilavastaja prof Joachim Herzi (1924–2010) mahukas raamatukogu. Tegemist oli suurejoonelise rahvusvahelise projektiga, ettevõtmist organiseeris ja finantseeris Akademie der Künste. Joachim Herzi raamatukogus on ligi 9000 teavikut: 542 nooti, 2254 helisalvestist, umbes 6200 raamatut. Herzi kogu hakatakse edaspidi hoidma eraldi ruumis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia juurdeehitusena valmivas saalikompleksis.

Koostöövõrgustikes ja erialaorganisatsioonides osalemine

[muuda | muuda lähteteksti]
  • IAML – The International Association of Music Libraries, Archives and Documentation Centres
  • EMKÜ – Eesti Muusikakogude Ühendus
  • ELNET – Konsortsium Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium
  • RILM – Répertoire International de Littérature Musicale

Andmebaasid

[muuda | muuda lähteteksti]

2002. aastal tekkis EMA lugejatel esimest korda võimalus kasutada rahvusvahelisi teadusandmebaase. Algatuseks hangiti ELNET Konsortsiumi vahendusel EBSCO Publishing andmebaasid, lisandusid Grove Music Online, Cambridge University Press Journals, Oxford University Press Journals. Alates 2004. aastast on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kättesaadav rahvusvaheline muusikakirjanduse bibliograafia RILM, sellele on järgnenud Naxos Music Library, Naxos Video Library, RISM (Répertoire International des Sources Musicales), RIPM (Retrospective Index to Music Periodicals), JSTOR Music Collection, International Phonetic Alphabet (IPA Source), Digital Theatre+, RILM Music Encyclopedias, Die Musik in Geschichte und Gegenwart (MGG) Online jt.

EMTA raamatukogu alustas 2014. aastal vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaasiga Loreta. Praeguseks on andmebaasi kantud umbes 1000 teose tõlked.

  • Tiina Keel. Tallinna Riikliku Konservatooriumi raamatukogu ajalugu (1935–1979). (Kursusetöö). Ed. Vilde nim Tallinna Pedagoogiline Instituut, Tallinn 1980
  • Urve Leemets. Seltsi kogust teadusraamatukoguni: EMTA raamatukogu 75. Raamatukogu 2010, 6, lk 11–14
  • Andres Pung, Pärtlas, Margus (koostajad). Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia aastaraamat. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinn 1996–
  • Ilvi Rauna. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia raamatukogu 75+1. Ettekanne EMKÜ juubelikonverentsil EMTAs, 27. oktoober 2011
  • Ilvi Rauna. Loreta – vokaalteoste tõlgete andmebaas. Sirp, 21. märts 2014
  • Kaie Viigipuu. Fonoteegi kogu analüüs. Eesti Muusikaakadeemia, Tallinn 1998
  • Kaie Viigipuu. Eesti Muusikaakadeemia fonoteegist: muusikast ja lisaväärtusest. Raamatukogu, 2002 1, lk 15–17

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]