Juhan Kaljaspoolik

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Juhan Kaljaspoolik (4. jaanuar 190914. november 1979) oli eesti klarnetist ja muusikapedagoog.

Juhan oli Järvamaal Väätsa vallas Sillaotsa renditalupidaja paljulapselises perekonnas Raudemetsa talus kolmas laps. Kokku kasvas perekonnas viis venda ja kolm õde.

Ta alustas kooliteed 1916. aastal Kirna valla kolmeklassilises koolis Virika külas ning jätkas seda Kirna mõisa härrastemajas tegutsenud algkoolis.

Kaljaspoolikute pere isa oli tuntud laulumees ja kandlemeister, ema aga tuntud kandlemängija. Ema õpetusel oli kannel esimene pill, mida Juhan mängima hakkas. 1921. aastal osteti Alliku mõisa parunilt Engelhardilt perele klaver ja mõisapreili õpetusel toimusid suvevaheajal klaveritunnid.

Pärast Esimese maailmasõja lõppu (1920–1921) muretses Kirna Rahvaraamatukogu Selts endale komplekti keel- ja puhkpille. Segakoori juhi Anton Raudmetsa dirigeerimisel alustas tegevust orkester-segaansambel.

Pärast Kirna 6-klassilise algkooli lõpetamist 1922. aastal jätkas Juhan õpinguid Paide Poeglaste Reaalgümnaasiumis, mis asus Tallinna tänaval. Paide Poeglaste Gümnaasium nimetati hiljem ümber Järva Maakonna Paide Ühisgümnaasiumiks. Paide Poeglaste Gümnaasiumi juhataja, ajaloo magister Erikson pidas muusikat noorte kasvatamisel väga tähtsaks. Tema teeneks oli, et koolile osteti täiskomplekt firma Schuster puhkpille Saksamaalt. Muusikaõpetaja Joosep Seer organiseeris muusikahuvilistest õpilastest puhkpilliorkestri. 1923/1924. õppeaasta talvel toimus puhkpilliorkestri esimene kontsert ja seda hea eduga.

Pärast Paide Ühisgümnaasiumi lõpetamist järgnes 1927. aasta sügisel ajateenistus Eesti Vabariigi sõjaväes. Alguses Sidepataljonis ja edasi Pioneerpataljonis orkestri koosseisus klarnetimängijana ja ühtlasi orkestri vanemana.

Saanud piisavalt muusikalist praktikat, oli vaja seada uusi eesmärke ja valmistuda Tallinna Konservatooriumi astumiseks. Esialgu esitati avaldus klaveri eriala õppimiseks, kuid madalam õppemaks võimaldas asuda puhkpilliklassi ja 1930. aasta jaanuarist algas professionaalse muusiku arengutee. Alguses mängis ta Tallinna Konservatooriumi sümfooniaorkestris ja 1934. aastal kutsuti noor pillimees Riigi Ringhäälingu sümfooniaorkestrisse.

Konservatooriumi õpingute ajal moodustati Kirnas Viie Venna Orkester. Orkester alustas tegevust 1931. aastal ja kestis 1934. aastani. Orkestris mängisid Juhani vennad Voldemar, Elmar, Leonhard ja Raul ning veel kolm naabripoissi. Esimene Viie Venna orkestri esinemine toimus Kirna Rahvaraamatukogu Seltsi korraldatud peoõhtul Kirna 6-klassilise algkooli saalis, endises Kirna mõisas. Kõik läks hästi, rahvas – vanad ja noored – jäid tantsumuusikaga rahule. Oli see ju hea võimalus džässorkestri saatel tantsu vihtuda.

1937. aasta kevadel lõpetas ta Tallinna Konservatooriumi klarnetiala helikunstniku diplomiga. 1939. aasta sügisel kutsuti ta tööle Tallinna Konservatooriumi ja töötas seal vanemõpetaja Bernhard Luki assistendina.

Alates 1940. aasta septembrist kuni 1941. aasta septembrini töötas Juhan puhkpillide osakonna juhatajana ja haigestunud Bernhard Lukki asendades klarnetieriala õppejõuna. Põhitöökohaks oli Riigi Ringhäälingu Orkester – Eesti Raadio Sümfooniaorkester. Okupatsiooni ajal oli Kaljaspoolikult võimalus töötada Ringhäälingu (Landessender Reval) sümfooniaorkestris.

Pärast juunipööret 1940. aasta sügisel loodi Eesti NSV Filharmoonia Sümfooniaorkester ja Juhan Kaljaspoolik kutsuti sellesse orkestrisse esimest klarnetit mängima.

Pärast okupatsiooniaastate lõppu 1944. aasta septembris, kui Nõukogude Vene väed tungisid uuesti Tallinna, kutsuti kõik endised Eesti Raadio sümfooniaorkestris mängijad, kes olid sõjakeerises rivvi jäänud, uuesti kokku.

1939. aastast kuni surmani töötas Juhan Kaljaspoolik Tallinna Riiklikus Konservatooriumis klarnetiklassi õppejõuna ja viimastel aastatel dotsendina. Tema juures lõpetas oma klarnetistuudiumi 29 noort. Tema tuntumate õpilaste seas on Hannes Altrov, Aadu Regi, Rein Karin, Hans Suurväli, Villu Musting jt. Järvamaalt pärit muusik Tõnis Hiob õppis Juhani juures aastatel 1971–1976. Juhan Kaljaspooliku tööd tunnustati kolme Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjaga ning talle anti Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetus.

Juhan Kaljaspoolik suri raske haiguse tagajärjel 14. novembril 1979 ja maeti Metsakalmistule.

Helilooming[muuda | muuda lähteteksti]

Paide keskkooli päevil toimus noore muusiku arenemine ja tehti esimesi katsetusi komponeerimisega. Tema esimene looming, rahvalaulu ainetel loodud laul "Neiu kurbus" avaldati Paide Koolinoorsoo Liidu ajakirjas Ajatar X numbris 1925. aastal ja selle kandis 15. novembril 1925 õpilaste omaloomingu õhtul ette kooli kammerkoor klassivend Johannes Hiobi juhatusel. Paide kooli suurpeo kavva võeti antiikdraama "Peleas ja Melisande", millele Juhan kirjutas saatemuusika. Orkester mängis lava taga.

Tallinna Konservatooriumi üliõpilasena kirjutas ta muusika koolivend Roopi Hallimäe lastenäidendile "Hommikune leid". Need partituurid on kahjuks hävinud.

Tema loomingu säravaim teos on sümfooniline süit "Paju lahing", milles on muusikaliselt edasi antud eesti sõjameeste patriotismi ja kõrgetasemelist lahinguoskust meid rünnanud Punavägede vastu. Juhani loomingust ei ole säilinud marss "Kodumaa".

Teadaolevalt on ta komponeerinud 16 heliteost, millest enamik on rahvamuusikaainelised orkestripalad.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]