Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia raamatukogu

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Raamatukogu)
Jump to navigation Jump to search

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia raamatukogu (EMTA raamatukogu) on avalikku teenust pakkuv ülikooli- ja teadusraamatukogu.

Raamatukogus on 2017. aasta alguse seisuga umbes 205 000 teavikut, sh ligikaudu 130 000 nooti, 40 000 raamatut, 2900 käsikirjalist teadustööd, 27 000 helisalvestist, 2500 videosalvestist ning arvukalt trükitud ja elektroonilisi perioodikaväljaandeid.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Foto: Mait Jüriado

Asukohad[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatukogu asub Tallinnas EMTA peahoones aadressil Tatari 13; filiaali aadress on EMTA lavakunstikooli raamatukogu, Toom-Kooli 4, Tallinn.

Aastate jooksul on raamatukogul olnud viis asukohta:

  • Võidu väljak 4 (Vabaduse väljak 4) Tallinnas 1935–1944
  • Lahmuse mõis Viljandimaal 1944. aasta märtsist septembrini
  • Suvorovi pst 3 (Kaarli pst 3) Tallinnas 1944–1971
  • Vabaduse pst 130 Tallinnas 1971–1999
  • Rävala pst 16 / Tatari 13 Tallinnas alates 1999. aastast

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1935–1944[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Sündmus
1935 raamatukogu asutamine, noote annetasid konservatooriumi õppejõud, linnaraamatukogu jt
1941 raamatukogus oli üle 1 000 noodi ja raamatu, laenutused pandi kirja kausta, kasutati alfabeetilist kataloog
1944 märtsipommitamises hävis suur osa noodikogust; raamatukogu asus pool aastat Viljandimaal Lahmuse mõisas

1944–1971[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Sündmus
1944 raamatukogu alustas tööd 6. oktoobril Tallinnas Suvorovi pst 3, töötajad saadeti kolmeks nädalaks Leningradi ja Moskva konservatooriumide raamatukogudesse end täiendama
1945 esimene märge heliplaatide ostu kohta
1947 fondi suurus kasvas 24 359 eksemplarini, konservatoorium hankis esimese helisalvestusaparaadi
1955 esmakordselt mainitakse eraldiseisva üksusena konservatooriumi helikabinetti (fonoteeki), mis siiani oli paiknenud muusikateaduse kateedri juures, eestvedaja oli Herbert Tampere
1957 konservatooriumi juurde (taas)loodi lavakunsti fakulteet (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool), hakati ostma teatrialast kirjandust
1961 avati Tallinna Muusikakeskkool, lugejateeninduses lisandus töö lastega; üliõpilasi värvati noodikirjutajateks
1969 paranesid komplekteerimisvõimalused; raamatukogule anti juurde lisaruume

1971–1999[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Sündmus
1971 koliti Kivimäele Vabaduse pst 130, suurenesid töötajate arv, pindala, komplekteerimissummad, teavikute arv, moodustati teatme- ja bibliograafiaosakond
1972 avati 20 kohaga lugemissaal, hakati regulaarselt tegema uudiskirjanduse väljapanekuid
1977 kinnitati Tallinna Riikliku Konservatooriumi (TRK) raamatukogu kasutamise eeskirjad, hangiti esimesed paljundusaparaadid
1978 võeti kasutusele esimesed lugejapiletid
1980 raamatukogus oli kokku 141 079 eksemplari; lavakoolile anti üle 543 teatrialast raamatut
1991 loodi muusikakogude omavahelist koostööd arendav ja erialahuve esindav organisatsioon Eesti Muusikakogude Ühendus (EMKÜ), Tallinna Konservatooriumi raamatukogu oli asutajaliige
1993 fonoteeki osteti esimesed CDd
1994 EMKÜ sai International Association of Music Libraries, Archives and Documentation Centres (IAML) Eesti rahvuslikuks sektsiooniks, Eesti Muusikaakadeemia (EMA) raamatukogu hakkas osalema rahvusvahelises koostöös; osteti esimene videokaamera, fonoteek hakkas jäädvustama EMA sündmusi
1995 fonoteek liideti raamatukoguga
1996 algas arvutipõhine kataloogimine, kõigepealt auvised, seejärel raamatud ja noodid, kasutati programmi ProCite, mis oli kättesaadav kohtvõrgus
1996–1998 osaleti Euroopa Liidu abiprojektis TEMPUS “Eesti muusika- ja kõrgkoolide raamatukogude ühine infosüsteem”, mille eesmärgiks oli luua infotehnoloogiline baas EMA ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA) raamatukogudes ning anda personalile vastav koolitus. Kursused toimusid Tallinnas, Helsingis, Utrechtis, Oxfordis ja Londonis (Sibelius-Akatemia, Hogeschool voor de Kunsten Utrecht, University of Oxford, Royal College of Music, Guildhall School of Music and Drama)
1998 EMA liitus Eesti raamatukogude ühistegevuse arenduseks loodud Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumiga (ELNET Konsortsium)
1998–1999 Avatud Eesti Fondi ja Budapesti Avatud Instituudi toetusel loodud projekti “EMA raamatukogu integreerimine ELNETi infosüsteemi” käigus hangiti raamatukogule INNOPACi litsentsid, vöötkooditehnika ja vöötkoodid, turvaväravad, aktivaator-deaktivaator ja turvaribad ning tehti teisi suuri ettevalmistusi seoses peatse kolimisega uude majja

Alates 1999[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia raamatukogu. Foto: Mait Jüriado
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia raamatukogu. Foto: Mait Jüriado
Aasta Sündmus
1999 õppeaasta algas uues hoones Rävala pst 16, võeti kasutusele avariiulisüsteem, uuendati liigitussüsteemi
2000 võeti kasutusele ELNET Konsortsiumi ühine integreeritud raamatukogusüsteem INNOPAC (edaspidi Millennium, Sierra), lugejatele tekkis võimalus kasutada avalikku e-kataloogi ESTER
2001–2003 digiteeriti fonoteegi stuudiolintidel olnud muusikaakadeemiaga seotud isikute arhiivisalvestised
2002 osteti ELNET Konsortsiumi ühishankena esimesed teadusandmebaasid
2002–2003 ProCite elektronkataloogid konverteeriti INNOPACi
2005 EMA ja EKA raamatukogud nimetati teadusraamatukogudeks
2006 põhikogus algas teavikute elektrooniline laenutamine
2007 alustati kaastööd IAMLi ajakirjale Fontes Artis Musicae
2008 hakati saatma EMTA publikatsioonide võõrkeelseid abstrakte rahvusvahelisele muusikakirjanduse bibliograafiale Répertoire International de Littérature Musicale (RILM)
2009 seoses EMTA 90. sünnipäevaga külastas EMTA raamatukogu Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves
2010 EMTA liikmetele sai võimalikuks andmebaaside kaugkasutus ID-kaardi vahendusel, koostöös Eesti Rahvusraamatukoguga hakati pakkuma Euroopa raamatukoguvõrgustiku digiteerimisteenust EOD (eBooks on Demand)
2011 lavakoolis algas teavikute elektrooniline laenutamine, koostöös ELNET Konsortsiumiga käivitus ESTERi arendus Avakogujuht, mis näitab teaviku asukohta raamatukogu plaanil
2012 hakati läbi viima regulaarseid tagasisideküsitlusi
2014 EMTAs loodi vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaas Loreta, mida koostab EMTA raamatukogu
2016 raamatukogu teenuste hulka lisandus võimalus kuulata õppematerjalide muusikafaile EMTA õppeinfosüsteemi vahendusel ka nutiseadmetes
2017 koostöös ELNET Konsortsiumiga käivitus lugejaks registreerimine veebis ja sisselogimine e-kataloogi ESTER ka ID-kaardi/Digi-ID ja Mobiil-IDga

Raamatukogu juhatajad[muuda | muuda lähteteksti]

Annetajad[muuda | muuda lähteteksti]

Algusaastatest peale on õppejõud ja interpreedid annetanud raamatukogule oma materjale. Viimastel aastakümnetel on meile jõudnud raamatuid, noote ja plaate paljudest isikukogudest: Celia Aumere, Juhan Kaljaspoolik, Irmgard Kaudre, Anna Klas, Eri Klas, Venno Laul, Hugo Lepnurm, Endel Lippus, Urve Lippus, Bruno Lukk, Anti Marguste, Juha Metsäpeltö, Leo Normet, Toomas Paul, Naan Põld, Lilian Semper, Heljo Sepp, Lepo Sumera, Veljo Tormis, Taru Valjakka, Andrei Volkonski jt.

Väärilist lisa meie kollektsioonile on andnud arvukad toetajad: Wolfgang Wagner (:en), Tõnis Rüütel, François Rossé (:fr), Klassikaraadio, Eesti Segakooride Liit, Ameerika Ühendriikide Suursaatkond Eestis, Poola Vabariigi Suursaatkond Tallinnas, Prantsuse Instituut Eestis, Soome Muusika Infokeskus (FIMIC), Taani Kultuuri Instituut, Eesti Helikunsti Keskus New Yorgis, Eesti Kultuuri Koondis Rootsis, Packard Humanities Institute, The Associated Board of the Royal Schools of Music, Bärenreiter, Müller-Speiser, Helbling, Wilhelm Hansen jt.

2011. aasta mais jõudis EMTAsse saksa ooperilavastaja prof Joachim Herzi (1924–2010) mahukas raamatukogu. Tegemist oli suurejoonelise rahvusvahelise projektiga, ettevõtmist organiseeris ja finantseeris Akademie der Künste (Berlin). Joachim Herzi raamatukogus on ligi 9 000 teavikut – 542 nooti, 2 254 helisalvestist, umbes 6 200 raamatut. Herzi kogu hakatakse edaspidi hoidma eraldi ruumis EMTA juurdeehitusena valmivas saalikompleksis.

Koostöövõrgustikes ja erialaorganisatsioonides osalemine[muuda | muuda lähteteksti]

Andmebaasid[muuda | muuda lähteteksti]

2002. aastal tekkis EMA lugejatel esimest korda võimalus kasutada rahvusvahelisi teadusandmebaase. Algatuseks hangiti ELNET Konsortsiumi vahendusel EBSCO Publishing andmebaasid, lisandusid Grove Music Online, Cambridge University Press Journals, Oxford University Press Journals. Alates 2004. aastast on EMTAs kättesaadav rahvusvaheline muusikakirjanduse bibliograafia RILM, sellele on järgnenud Naxos Music Library, Naxos Video Library, RISM (Répertoire International des Sources Musicales), RIPM (Retrospective Index to Music Periodicals), JSTOR Music Collection, International Phonetic Alphabet (IPA Source), Digital Theatre+, RILM Music Encyclopedias, Die Musik in Geschichte und Gegenwart (MGG) Online jt.

EMTA raamatukogu alustas 2014. aastal vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaasiga Loreta. Praeguseks on andmebaasi kantud umbes 1000 teose tõlked.

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]