Eestäiend

Allikas: Vikipeedia

Eestäiend on nimisõna ees paiknev nimisõna täpsustav osa, nt triibuline kass. See tähendab, et nimisõnafraasis eelneb eestäiend peasõnale ja on selle täiend.

Eesti keel[muuda | muuda lähteteksti]

Eestäiendiks võivad olla omadussõnad, asesõnad, nimisõna käändevormid ja määrsõnad.

Omadussõnaline eestäiend[muuda | muuda lähteteksti]

Omadussõnalised eestäiendid on

  • omadussõnad: liiderlik naine, usaldusväärne poemüüja, valge kass;
  • kesksõnad: rakendatav meetod, tõestatud tulemus, kadunud koer, muutuv tuju;
  • järgarvsõnad: kolmandal juulil, üheksas kuu, teiseks semestriks.

Omadussõnaline eestäiend ühildub nimisõnafraasi põhjaga käändes ja arvus: Ta hoidis käes kollaseid lilli ning istus külmale maapinnale.

Täiendiks olev omadussõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast tavaliselt lahku: mahe toit. Kokku saab selle kirjutada siis, kui väljendatakse kindlat omaette mõistet: mahetoit.


Erandid

Omadussõnaline eestäiend ühildub neljas viimases käändes fraasi põhjaga ainult arvus ja jääb omastavasse käändesse

  • rajavas: piinliku etapini, valgete koerteni,
  • olevas: musta kassina, enesekindlate sekretäridena,
  • ilmaütlevas: klassikalise mustrita, kirjute seelikuteta,
  • kaasaütlevas: rohelise kleidiga, triibuliste kruusidega.

Omadussõnaline eestäiend ei ole:

Asesõnaline eestäiend[muuda | muuda lähteteksti]

Asesõnalised eestäiendid ühilduvad põhjaga käändes ja arvus ning nende kohta käivad reeglid sarnanevad omadussõnaliste eestäiendite reeglitega: rajava, oleva, ilmaütleva ja kaasaütleva käände korral ühildub eestäiend vaid arvus.

Asesõnalised eestäiendid on


Erandid

Asesõnaline eestäiend ei muutu, kui selleks on


Asesõnad kõik, ise, mõlemad, kumbki võivad esineda nii eestäiendi (Kõik õpilased olid kutsutud) kui järeltäiendina: Nad kõik olid kutsutud.

Nimisõnaline eestäiend[muuda | muuda lähteteksti]

Omastavaline täiend ehk eestäiend, milleks on omastavas käändes nimisõna, vastab lauses järgmistele lauseliikmetele:

  • alus: koera haukumine = Koer haugub;
  • sihitis: raamatu lugemine = Loetakse raamatut;
  • määrus: Hegeli mina-käsitlus = Hegeli loodud mina-käsitlus; märtsikuu õhtu = õhtu märtsikuus.

Osastavas käändes nimisõna on eestäiend, kui ta kuulub parameetersõnade hulka (märgib liiki, laadi, kasvu, värvi, sorti jt): kollast värvi, pikka kasvu, siniverelist tõugu, klassikalist sorti.


Erandid

Käändeid, milles olev nimisõnaline eestäiend püsib muutumatuna:

  • seesütlev: pisarais noormeestelt, krimpsus näoga, kissis silmad;
  • seestütlev, aine ja materjali puhul: siidist pluus, plastikust ehtele;
  • alalütlev: naerul silmad, hirmul kassidest;
  • rajav: maani kleidis, kulmudeni tukk, laeni kappidega;
  • ilmaütlev: usuta inimesed, kontsadeta kingadelt, sissejuhatuseta teos;
  • kaasaütlev: õpikuga praktikandid, kõrvarõngastega tüdrukult, lipsuga härralt.


Kui kaks pärisnime esinevad kõrvuti ja esimene neist on nimetavas ja teine kas nimetavas, omastavas või osastavas, siis on esimene nimi eestäiend: Ta vaatas Johnny Deppi; Kate Moss oli Vogue'i esikaanel.

Määrsõnaline eestäiend[muuda | muuda lähteteksti]

Määrsõnalised eestäiendid on

  • seisundimäärsõnad: hõõgvel süsi, lontis kõrvadega, kössis poisid;
  • kohaasemäärsõnad, kui neile järgneb nimisõna: kust linnast, kuhu linna, siin rannas, sinna poodi, siitsamast klassist.

Kaassõnafraas eestäiendina[muuda | muuda lähteteksti]

Mõnikord kasutatakse eestäiendina kaassõnafraasi: ülespoole põlvi seelik, üle linna tüdruk.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]