Liepupe mõis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Liepupes mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1903). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 1

Liepupe mõis (saksa keeles Pernigel, läti keeles Liepupe muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Liepupe kihelkonnas. Tänapäeval jääb mõisakompleks Salatsi piirkonda Liepupe valla Liepupe küla maadele.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõis kujunes XIV sajandil, mil selle omanikuks sai Sander Pernendgel, temalt ostis selle aga Henneke Pitkeuer. Riia peapiiskopkond muutis Liepupe kihelkonna maad aastal 1402 lääniks, mis kuulus aastast 1403 Vietinghoffidele, seejärel Uexküllidele, aastast 1467 Koskullidele, aastast 1490 Rosenitele. Aastal 1630 oli mõis Tiesenhausenite valdus.[1]

Kui Liivimaa Venemaa koosseis läks, kuulus mõis Meckide suguvõsale. Meckide ajal valmis ka mõisa peahoone. Aastal 1829 läks mõis Saengerite suguvõsa valdusesse,[2] kuuludes neile kuni võõrandamiseni aastal 1920.

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal koos Sproģi mõisaga 4 ja 3/4 adramaad, neile allus 218 mees- ning 275 naishinge.[3] Aastal 1757 oli adramaid 8 ja 3/4, aastal 1734 aga 5 ja 7/8. Aastal 1688 oli mõisade suurus 13 ja 1/2 adramaad, aastal 1641 aga seitse adramaad.[4] Aastal 1832 oli mõisadel adramaid 8 ja 11/20, aastal 1881 aga 7 ja 42/80, lisaks 9 ja ˇ4/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[5] Võõrandamise ajal kuulus mõisale 2498 hektarit maad.[6]

Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1816 kuulus mõisale üks karjamõis: Kikellei.

Mõisaansambel[muuda | muuda lähteteksti]

Liepupe mõisa peahoone 2014. aastal

Mõisa barokkstiilis peahoone ehitas Christoph Haberlandi isa Johann Andreas Haberland. Hoone on kahekorruseline. Võõrandamise järel rajati hoonesse põllumajanduskool. Teise maailmasõja järel asus seal Liepupe sovhoosi kontorihoone. Aastast 2004 asub seal võõrastemaja.[7] Säilinud on ka mitmed kõrvalhooned, sealhulgas mõisavalitseja maja, ja 3,5 hektari suurune park. See rajati juba XVIII sajandi lõpus, ent tänapäevase ilme andsid sellele Saengerid XIX sajandi üheksakümnendatel aastatel.[8]

Liepupe mõisakompleks, sealsed park ja eluhoone ning eluhoone kaheksa toa laed, fassaadi dekoratiivsed reljeefid ja uksed on riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised.[9] Kohaliku kaitse all on Liepupe mõisa suur moonakamaja ja tõllakuur.[10]

Mõisa juures kasvav Liepupe tamm (ümbermõõt 4.1 m) on looduskaitse all.[11]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Sakk, Ivar. Läti mõisad. Reisijuht. Tallinn: EVG Print, 2006. Lk 40.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 151-152
  2. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 171-172.
  3. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 247.
  4. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 151
  5. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 170.
  6. Latviešu konversācijas vārdnīca. XII. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 24157-24159. sleja.
  7. http://www.liepupesmuiza.lv/lv/muiza/vesture
  8. http://www.liepupesmuiza.lv/lv/muiza/muizas-parks
  9. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija
  10. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija
  11. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS