Liepupe mõis
.jpg)
Liepupe mõis (saksa keeles Pernigel, läti keeles Liepupes muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Liepupe kihelkonnas. Tänapäeval jääb mõisakompleks Limbaži piirkonda Liepupe valla Liepupe küla maadele.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Mõis kujunes XIV sajandil, mil selle omanikuks sai Sander Pernendgel, temalt ostis selle aga Henneke Pitkeuer. Riia peapiiskopkond muutis Liepupe kihelkonna maad aastal 1402 lääniks, mis kuulus aastast 1403 Vietinghoffidele, seejärel Uexküllidele, aastast 1467 Koskullidele, aastast 1490 Rosenitele. Aastal 1630 oli mõis Tiesenhausenite valdus.[1]
Kui Liivimaa Venemaa koosseis läks, kuulus mõis Meckide suguvõsale. Meckide ajal valmis ka mõisa peahoone. Aastal 1829 läks mõis Saengerite suguvõsa valdusse,[2] kuuludes neile kuni võõrandamiseni aastal 1920.
Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal koos Sproģi mõisaga 4 ja 3/4 adramaad, neile allus 218 mees- ja 275 naishinge.[3] Aastal 1757 oli adramaid 8 ja 3/4, aastal 1734 aga 5 ja 7/8. Aastal 1688 oli mõisate suurus 13 ja 1/2 adramaad, aastal 1641 aga seitse adramaad.[4] Aastal 1832 oli mõisatel adramaid 8 ja 11/20, aastal 1881 aga 7 ja 42/80, lisaks 9 ja ˇ4/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[5] Võõrandamise ajal kuulus mõisale 2498 hektarit maad.[6]
Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]
1816. aastal kuulus mõisale üks karjamõis: Kikellei.
Mõisaansambel[muuda | muuda lähteteksti]
Mõisa barokkstiilis peahoone ehitas Christoph Haberlandi isa Johann Andreas Haberland. Hoone on kahekorruseline. Võõrandamise järel rajati hoonesse põllumajanduskool. Teise maailmasõja järel asus seal Liepupe sovhoosi kontorihoone. 2004. aastast asub seal võõrastemaja.[7] Säilinud on ka mitu kõrvalhoonet, sealhulgas mõisavalitseja maja, ja 3,5 hektari suurune park. See rajati juba XVIII sajandi lõpus, ent tänapäevase ilme andsid sellele Saengerid 1990. aastatel.[8]
Liepupe mõisakompleks, sealsed park ja eluhoone ning eluhoone kaheksa toa laed, fassaadi dekoratiivsed reljeefid ja uksed on riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised.[9] Kohaliku kaitse all on Liepupe mõisa suur moonakamaja ja tõllakuur.[10]
Mõisa juures kasvav Liepupe tamm (ümbermõõt 4,1 m) on looduskaitse all.[11]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 151-152
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 171-172.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 247.
- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 151
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 170.
- ↑ Latviešu konversācijas vārdnīca. XII. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 24157-24159. sleja.
- ↑ http://www.liepupesmuiza.lv/lv/muiza/vesture
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. juuni 2018. Vaadatud 9. juunil 2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Sakk, Ivar. Läti mõisad. Reisijuht. Tallinn: EVG Print, 2006. Lk 40.
Kirik: Liepupe kirik
Mõisad: Liepupe kirikumõis | Blome mõis | Dunte mõis | Liepupe mõis | Mētaka mõis | Sproģi mõis | Stiene mõis | Tūja mõis | Vecmuiža mõis