Arutelu:Dunte mõis

Artiklis Aadlisuguvõsad peaks olema loetletud kõik baltisaksa aadlisuguvõsad. Seal on Treyden, aga Berlinit ei ole. Andres (arutelu) 3. oktoober 2013, kell 08:27 (EEST)

Enne aastat 1783 ei pidanud mõisa omanik muidugi olema aadlik... - Melilac (arutelu) 9. juuni 2018, kell 10:31 (EEST)

Ja Liepupe mõisa puhul on omanikeks Sängerid, kes olid kas Saksi, Bayeri võiAustria aadlikud, aga ka mingil põhjusel kohalikku aadlimatriklisse ei jõudnud... - Melilac (arutelu) 9. juuni 2018, kell 19:52 (EEST)

Tegelikult oli rüütlimõisate omandamine ja pidamine Liivimaal alates 1710. aasta kapitulatsioonidest (sisuliselt juba Rootsi ajast, mil kodanikuseisusest isikute õigusi piirati) rüütelkonda kuulunud aadlike privileeg. Õiguslikult oli muidugi vastuolu, kuna samades kapitulatsioonides tagati erandina mõisaomand ka Riia linna rikastele kaupmehe- ja käsitööliste suguvõsadele. Pärast matriklite koostamist, mille eesmärk oligi garanteerida kohaliku aadelkonna monopol, võis vähemalt juriidiliselt saada mõisa omanikuks Riia patriitskonna kõrval vaid immatrikuleeritud aadlik. Samas peab märkima, et sellest alati kinni ei peetud ja nõndamoodi sai mõisnikuks nii mõnigi aadlik, kes matriklisse ei kuulunud. 1797. aastal lahendati küsimus osaliselt nii, et suur hulk neist võeti korraga matriklisse, seadustades sellega de facto tekkinud olukorra. Alles aastal 1845, mil kodifitseeriti Balti Eraseadus, võisid rüütelkonda mitte kuuluvad aadlikud (nn landsassenid) saada seaduslikult mõisaomanikeks. Lõplikult lahenes küsimus 1865. aastal, mil mõisate omandiõigus kõigile, kaasaarvatud talupoegadele, vabaks anti.--The Prince of Tartu (arutelu) 9. juuni 2018, kell 20:42 (EEST)