Sproģi mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Sproģi mõis (saksa keeles Owerbeck, varem Lepsern ja Lobzeem) oli rüütlimõis, hiljem Liepupe kõrvalmõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Liepupe kihelkonnas. Tänapäeval jääb mõisakompleks Salatsi piirkonda Liepupe valda.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõis moodustati aastal 1631, selle esimeseks omanikuks oli Magnus von der Pahlen. Aastal 1649 ostis selle Heinrich Patkull. Aastal 1670 ostis mõisa 2000 taalri eest Dünamünde pastor Olaus Chersonius. Mõisa edasisest saatusest puuduvad andmed kuni aastani 1695, mil Heinrichi poeg Gustav Magnus Patkull mõisa toonasele Liepupe mõisa omanikule Friedrich Wilhelm von Tiesenhausenile pantis, aastal 1702 vormistati aga mõisa üleandmine müügitehinguna.

Kui Liivimaa Venemaa koosseis läks, kuulus mõis Meckide suguvõsale. Aastal 1829 läks mõis Saengerite suguvõsa valdusesse,[1] kuuludes neile kuni võõrandamiseni aastal 1920.

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal koos Liepupe mõisaga 4 ja 3/4 adramaad, neile allus 218 mees- ning 275 naishinge.[2] Aastal 1757 oli adramaid 8 ja 3/4, aastal 1734 aga 5 ja 7/8. Aastal 1688 oli mõisade suurus 13 ja 1/2 adramaad, aastal 1641 aga seitse adramaad.[3] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 8 ja 11/20, aastal 1881 aga 7 ja 42/80, lisaks 9 ja ˇ4/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 171-172.
  2. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 247.
  3. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 151
  4. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 170.