Mētaka mõis

Allikas: Vikipeedia
Mētaka mõisa peahoone
Mētaka mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903)

Mētaka mõis (saksa keeles Metakshof, läti keeles Mētakas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Liepupe kihelkonnas. Tänapäeval jääb mõisakompleks Limbaži piirkonda Liepupe valla Mētagmuiža küla maadele.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa algne nimekuju oli Sossenberg. Zygmunt III Waza läänistas selle aastal 1592 Johann Tiesenhausenile. See suri aga pärijateta ja nii võttis mõisa üle tema ema, sündinud Vietinghoff. Mõisa soovisid endale ka tema õde, kes oli abielus Reinhold Hörlingiga, ja nende tütar Anna, kes oli abielus Abraham Jacksoniga. Mõis kujunes Vecmuiža mõisa kõrvalmõisaks ja aastal 1630 moodustati selle territooriumil Baizeemi ja Mētaka külade juurde karjamõisad, kuigi pärandivaidlus lõppes ametlikult alles kaks aastat hiljem, kui Mētaka omanikuks said ametlikult Vecmuiža Vietinghoffid. Aastal 1733 ostsid mõisa Aderkased. [1] Aastal 1852 sai mõisa omanikuks paruness Luise Friederike Dorothea von Mengden.[2]

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal koos Baizeemi ja Vecmuiža mõisaga 6 ja 1/4 adramaad, neile allus 251 mees- ning 277 naishinge.[3]. Aastal 1757 oli neil adramaid 6 ja 1/4, aastal 1734 aga 5 ja 1/2. Aastal 1688 oli mõisade suurus 13 ja 3/4 adramaad, aastal 1641 aga kaheksa adramaad.[4] Aastal 1832 oli mõisadel adramaid 8 ja 1/3, aastal 1881 aga 4 ja 78/80, lisaks 9 ja 34/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 154-155
  2. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 176.
  3. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 247.
  4. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 151
  5. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 171.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Sakk, Ivar. Läti mõisad. Reisijuht. Tallinn: EVG Print, 2006. Lk 42.