Dora Gordine
| Dora Gordine | |
|---|---|
| Sündinud |
13. aprill 1895 Liepāja, Läti |
| Surnud |
19. detsember 1991 (96-aastasena) Kingston upon Thames, Surrey, Inglismaa |
| Tegevusala |
maalikunst skulptuur sisekujundus |
| Kunstivool |
modernism juugend |
| Tuntud teoseid |
"Happy Baby" "Mother and Child" Dorich House |
Dora Gordine (ka La Gordine, sünninimi Gordin, 13. aprill 1895 Liepāja, Läti – 19. detsember 1991 Kingston upon Thames, Surrey, Inglismaa) oli Eesti skulptor. Tema loomingust moodustavad tuntuima osa portreed.
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Dora Gordine'i lapsepõlvest pole palju teada. Segadus valitseb ka ta sünniaasta ümber: tõenäoline sünniaasta on 1895, kuid mainitud on ka 1898. ja 1906. aastat. Ka muude daatumite juures on palju ebaselgust.[1]
Dora Gordine oli isa Morduch (Mark) ja ema Esther Gordini (neiupõlvenimi Schepschelevitch) neljast lapsest noorim. Pere kolis Tallinna linnaarhiivi andmetel Kuramaalt Liepājast Tallinna 1912. aastal. Pere tuli arvatavasti hästi toime, sest asus elama samal aastal valminud arhitekt Karl Burmani juugendlikus stiilis elamusse aadressil Tatari 21B. Hiljem kolis pere elama kesklinna Narva maanteele.[2] Tema vend Nikolai ja õde Anna surid 1941. aastal Tallinnas Saksa vägede rünnakus. Vend Leopold suutis põgeneda ning elas oma surmani Londonis.
Olnud juba 1917. aastal debüteerinud kohe tööga Eesti Kunstiseltsi korraldatud näitusel ning osalenud kunstiühingu Ars näitustel 1920. ja 1921. aastal[1], suundus ta Pariisi muusikat ja kunsti õppima. Seal elades käis ta tihedamalt läbi prantsuse skulptori ja maalri Aristide Maillol'ga. Vilkalt kunstielus kaasa lööjana arendas ta välja oma nägemuse skulptuurist. Karjääri alustas ta 1925. aastal, kui töötas maalrina Suurbritannia paviljonis dekoratiivsete kunstide maailmanäitusel. Tema esimene isikunäitus avati 1928. aastal. Selle järel jõudis ta mainekate briti kunstnike sõpruskonda. Tema lähisõprade huulusid näiteks Walesi maalikunstnik Augustus John ja Ameerika päritolu briti skulptor Jacob Epsteini.
1936. aastal abiellus ta iiri aristokraadi ja endise diplomaadi Richard Gilbert Hare'iga (1907–1966) ning nad kolisid elama Londonisse juugendstiilis majja Dorich House'i, mille interjööri ta ümber kujundama hakkas. Järgnesid aastad täis loomet, näitusi ja reise eksootilistesse riikidesse, kust ta sai rohkelt inspiratsiooni tuntuks saanud rassitunnustega peade loomiseks[3]). Pärast abikaasa ootamatut surma 1966. aastal jäi Gordine Dorich House'i üksi elama, sest neil ei olnud lapsi. Ta lõpetas karjääri 1970. aastatel. Selle järel keskendus ta peamiselt oma aiaga tegelemisele, huvitudes eriliselt taimedest, millel on raviomadusi.
1991. aasta detsembris Dora Gordine suri. Oma elukoha, arhitektuuri poolest märkimisväärse hoone koos selle laiahaardelise eraarhiiviga pärandas ta Kingstoni Ülikoolile. Tänu ülikoolile pärandatud arvestatavale rahasummale hakati hoonet renoveerima ja avati see 2003. aastal Dora Gordine'i ja Richard Hare'i stuudio-kodumuuseumina.[2]
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- "A. de Hotvile portree" (1921)
- "Hiina filosoof" (1926, pronks), modell Shanghai tudeng Chia-Chu Chang (1902–1985)
- "Guadeloupe pea" (1926–1928, pronks), modelleeritud Pariisis
- "Kõndiva mehe torso" (1927, pronks)
- "Mongoli pea" (1927)
- "Hindu pea" (1930–1933, pronks), valminud Singapuri raekoja jaoks
- "Purpurne pea" (1930–1932, pronks), autoportree, valminud Malaisias
- "Pealpool pilvi" (1944–1945, pronks), modell Briti kuninglike õhujõudude ohvitser
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Film "Dora Gordine: Ars Gratia Artis" (režissöör Annaleena Piel Linnå, Eesti-Suurbritannia 2014)
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Jüri Hain "Veel Dora Gordine’ist"[alaline kõdulink]. Sirp, 29.09.2006 (kasutatud 04.06.2014)
- ↑ 2,0 2,1 Juta Kivimäe "Dora Gordini teekond suurde kunsti algas Tallinnast"[alaline kõdulink]. Sirp, 25.08.2006 (kasutatud 04.06.2014)
- ↑ Anu Tokko "Võluv Dora Gordine"[alaline kõdulink]. Sirp, 02.08.2012 (kasutatud 04.06.2014)