Ceará osariik

Ceará osariik
portugali Estado do Ceará
Ceará osariigi lipp Ceará osariigi vapp
Pindala: 146 348 km²
Elanikke: 9 020 460 (2017)
Rahvastikutihedus: 61,6 in/km²
Pealinn: Fortaleza

Ceará [sjar'aa] on 1. järgu haldusüksus (osariik) Brasiilias Kirdepiirkonnas Atlandi ookeani rannikul. See piirneb põhjas ja kirdes Atlandi ookeaniga, idas Rio Grande do Norte ja Paraíba osariigiga, lõunas Pernambuco osariigiga ja läänes Piauí osariigiga.

Osariigi pindala on 146 348,30 km² (selle sisse ei ole arvatud 2977,4 km² suurust vaidlusalust ala, millele pretendeerib ka Piauí). See moodustab 9,37% Kirderegiooni pindalast ja 1,7% kogu Brasiilia pindalast. Brasiilia osariikide seas on ta pindalalt 17. kohal.

Pealinn on Fortaleza.

Nimi

Ceará tähendab sõna-sõnalt "laulab aratinga".

José de Alencari väitel on nimi kokku pandud kohaliku keele sõnadest cemo 'valjusti laulma' ja ara 'väike aara või papagoi'.

On ka arvamus, et osariigi nimi tuleb sõnast Siriará kaldavähkide järgi.

Sümbolid ja tähised

Ceará osariigil on lipp, vapp ja hümn.

Standardi ISO 3166-2 järgi on osariigi tähis BR-CE.

Ajavöönd

Ceará ajavöönd on 3 tundi maailmaajast maas.

Haldus

Pealinn on Fortaleza.

Ceará osariigi kuberner on 2015. aastast Camilo Santana. Tema eelkäija Cid Gomes (Brasiilia Sotsialistlik Partei) astus ametisse 2007. aastal.

Osariigis on 7 mesoregiooni ja 33 mikroregiooni.

Omavalitsusüksusi on kokku 183.

• Abaiara
• Acarapé
• Acaraú
• Acopiara
• Aiuaba
• Alcântaras
• Altaneira
• Alto Santo
• Amontada
• Antonina do Norte
• Apuiarés
• Aquiraz
• Aracati
• Aracoiaba
• Ararendá
• Araripe
• Aratuba
• Arneiroz
• Assaré
• Aurora
• Baixio
• Banabuiú
• Barbalha
• Barreira
• Barro
• Barroquinha
• Baturité
• Beberibe
• Bela Cruz
• Boa Viagem
• Brejo Santo
• Camocim
• Campos Sales
• Canindé
• Capistrano
• Caridade
• Cariré
• Caririaçu
• Cariús
• Carnaubal
• Cascavel
• Catarina
• Catunda
• Caucaia
• Cedro
• Chaval
• Choró
• Chorozinho
• Coreaú
• Crateús
• Crato
• Croatá
• Cruz
• Deputado Irapuan Pinheiro
• Ererê
• Eusébio
• Farias Brito
• Forquilha
• Fortaleza
• Fortim
• Frecheirinha
• General Sampaio
• Graça
• Granja
• Granjeiro
• Groaíras
• Guaiúba
• Guaraciaba do Norte
• Guaramiranga
• Hidrolândia
• Horizonte
• Ibaretama
• Ibiapina
• Ibicuitinga
• Icapuí
• Icó
• Iguatu
• Independência
• Ipaporanga
• Ipaumirim
• Ipu
• Ipueiras
• Iracema
• Irauçuba
• Itaiçaba
• Itaitinga
• Itapagé
• Itapipoca
• Itapiúna
• Itarema
• Itatira
• Jaguaretama
• Jaguaribara
• Jaguaribe
• Jaguaruana
• Jardim
• Jati
• Jijoca de Jericoacoara
• Juazeiro do Norte
• Jucás
• Lavras da Mangabeira
• Limoeiro do Norte
• Madalena
• Maracanaú
• Maranguape
• Marco
• Martinópole
• Massapê
• Mauriti
• Meruoca
• Milagres
• Milhã
• Miraíma
• Missão Velha
• Mombaça
• Monsenhor Tabosa
• Morada Nova
• Moraújo
• Morrinhos
• Mucambo
• Mulungu
• Nova Olinda
• Nova Russas
• Novo Oriente
• Ocara
• Orós
• Pacajus
• Pacatuba
• Pacoti
• Pacujá
• Palhano
• Palmácia
• Paracuru
• Paraipaba
• Parambu
• Paramoti
• Pedra Branca
• Penaforte
• Pentecoste
• Pereiro
• Pindoretama
• Piquet Carneiro
• Pires Ferreira
• Poranga
• Porteiras
• Potengi
• Potiretama
• Quiterianópolis
• Quixadá
• Quixelô
• Quixeramobim
• Quixeré
• Redenção
• Reriutaba
• Russas
• Saboeiro
• Salitre
• Santa Quitéria
• Santana do Acaraú
• Santana do Cariri
• São Benedito
• São Gonçalo do Amarante
• São João do Jaguaribe
• São Luís do Curu
• Senador Pompeu
• Senador Sá
• Sobral
• Solonópole
• Tabuleiro do Norte
• Tamboril
• Tarrafas
• Tauá
• Tejuçuoca
• Tianguá
• Trairi
• Tururu
• Ubajara
• Umari
• Umirim
• Uruburetama
• Uruoca
• Varjota
• Várzea Alegre
• Viçosa do Ceará

Rahvastik

Rahvaarv on 2005. aasta andmetel 8 097 276. Sellega on osariik Brasiilia 1. järgu haldusüksuste seas 8. kohal.

Rahvastiku tihedus on 54,40 in/km² (11. koht Brasiilias).

Inimarengu indeks oli 2000. aastal 0,700 (20. koht Brasiilias).

Demograafilised näitajad

Keskmine eluiga oli 2000. aastal 69, 6 aastat (meestel 65,3, naistel 74,1 aastat; 21. koht Brasiilias).

Imikusuremuskordaja oli 2000. aastal 32,1 tuhande elussünni kohta (20. koht Brasiilias).

Kirjaoskamatusmäär oli 2000. aastal 21,8% (22. koht Brasiilias).

Asustus

Lisaks pealinnale Fortalezale on teised suuremad linnad Crato, Juazeiro do Norte, Sobral ja Canindé.

Majandus

2004. aastal oli sisemajanduse kogutoodang 33 260 672 000 USA dollarit (13. koht Brasiilias). Sisemajanduse kogutoodang inimese kohta oli 4170 USA dollarit (22. koht).

Põllukultuuridest kasvatatakse uba, maisi, riisi, puuvilla, suhkruroogu, tomatit, banaani, apelsini ja kookospähklit. Peetakse veiseid, sigu, kodukitsi, hobuseid, kodulinde ja eesleid.

Tööstusharudest on esindatud mäetööstus, rõivatööstus, toiduainetetööstus, metallurgia, tekstiilitööstus, keemiatööstus ja jalatsitööstus. Maavaradest kasutatakse rauda, mineraale, lubjakivi, savi, magneesiumi, graniiti, naftat, looduslikku gaasi ja meresoolt.

Ajalugu

Ceará hakkas arenema alles pärast tema lahutamist Pernambucost (1799). Osariigis on alati olnud poliitilisi võitlusi ja relvastatud liikumisi. See ebastabiilsus jätkus Brasiilia impeeriumi ja Esimese vabariigi ajal.

Normaliseerumine leidis aset alles 1945. aastal, kui riik sai jälle põhiseadusliku võimu.

Kolonisatsioonieelne aeg

On teateid, et enne Pedro Álvares Cabrali retke Brasiiliasse on Ceará randa jõudnud Hispaania meresõitjad Vicente Yáñez Pinzón ja Diego de Lepe.

Osariigi koloniseerimist, mis algas 17. sajandil, raskendas indiaani hõimude vastupanu. Koloniseerimine võttis hoogu, kui Pajeú jõe suudmesse ehitati Hollandi fort Schoonenborch, mille 1654 vallutasid portugallased. Fordile anti uus nimi Fortaleza de Nossa Senhora de Assunção.

19. sajandil oli Cearás tugev abolitsionistlik kampaania, mille tulemusel orjus kaotati 25. märtsil 1884 enne orjuse kaotamist kogu riigis 1888.

Tuntud cearálasi

Kirjanikud

• Aderson Borges de Carvalho, ajakirjanik ja kirjanik
• Aldenor Jaime de Alencar Benevides, kirjanik
• Amalia Xavier de Oliveira, kirjanik
• Antônio Sales, kirjanik, liikumise Padaria espiritual üks kahest rajajast
• Adolfo Caminha, kirjanik, liikumise Padaria espiritual liige
• Araripe Júnior, kriitik ja esseist, Brasiilia Kirjandusakadeemia rajaja
• Artur Eduardo Benevides, luuletaja, esseist ja jutukirjanik, üle neljakümne raamatu autor
• Batista de Lima, kirjanik, esseist ja õppejõud
• Caio Porfirio Carneiro, kirjanik
• Domingos Olímpio, kirjanik, ajakirjanik
• Geraldo Menezes Barbosa, kirjanik
• Joaquim Lobo de Macêdo, kirjanik
• José de Alencar
• Justiniano de Serpa, kirjanik, üks Ceará Kirjandusakadeemia kahest asutajast
• Napoleão Tavares Neves, arst ja kirjanik
• Oliveira Paiva, kirjanik
• Pedro Henrique Saraiva Leão, arst ja kirjanik, Ceará Kirjandusakadeemia liige
• Rachel de Queiroz, kirjanik, esimene naine Brasiilia Kirjandusakadeemias
• Tomás Pompeu de Sousa Brasil Filho, advokaat, poliitik ja kirjanik, Ceará Kirjandusakadeemia rajaja

Välislingid

• Ametlik koduleht (portugali keeles)
• Ceará turismisait (portugali keeles)
• Ceará (portugali keeles)