Bruiningk

Bruiningki suguvõsa vabahärravapp

Bruiningki suguvõsa Veselauska liini aadlivapp

Bruiningk (varem Brüning) (vene keeles Брюнинг) oli Lübeckist pärit kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.

Ajalugu

Varasem ajalugu

Arvatavasti oli suguvõsa algselt pärit Vestfaalist Flessenist, kust nad XVI sajandi lõpul või XVII sajandi alguses Lübeckisse ümber asusid. Tollal kasutasid nad nimekuju Brüning. 1613. aastal sai Lübecki kodanikuks Nicolaus Brüning (suri 1639), kelle järeltulijate hulgast võrsus kaks raehärrat: Adolf Brüning (1624−1702) ja Hermann Brüning (1690−1760). Lübecki haru kustuski viimase surmaga.

Balti liin

Lübeckis sündinud Heinrich Brüning (suri 1697) siirdus 1660. aastal ilmselt koos onupoeg Joachimiga Narva, kus ta võeti kaupmehesellina 1673. aastal Narva kodanikuks ja valiti seejärel 1677. aastal Narva rae raehärraks. Tema poeg Heinrich Bruiningk (1676–1736) õppis Tartu ja mitmetes Saksamaa ülikoolides ning temast sai nimekas vaimulik. 1711−1736 oli ta Liivimaa kindralsuperintendent. Vaimulikukohustuste kõrval tegeles ta ka mitmete mõisate majandamisega. Tema poegadest Axel Heinrichist ja Friedrich Justinist said alguse suguvõsa kaks pealiini: Hellenurme ja Veselauska. Liivimaal kinnistus XVIII sajandi keskpaiku suguvõsa perekonnanimena nimekuju Bruiningk.

Bruiningki suguvõsa Hellenurme liini aadlivapp

Hellenurme liin

Bruiningkide Tartumaa Rõngu kihelkonna Hellenurme liini rajaja riiginõunik Axel Heinrich Bruiningk (1705−1775) omandas 1737. aasta 14. augustil (vkj) Püha Rooma keisrilt aadlipatendi. Ostis Liivimaal rea mõisaid ja pani nii aluse liini maavaldusele; keskseks mõisaks kujunes Hellenurme. Matriklite koostamise ajal võeti ta 1747. aasta 29. juunil (vkj) Liivimaa rüütelkonna matriklisse. 1759−1769 oli ta Liivimaa maanõunik. Püha Rooma keiser annetas talle 10. oktoobril (vkj) 1777 vabahärra tiitli, kuid see sai talle osaks postuumselt. Tema järeltulijate hulgast võrsus mitmeid olulisi ühiskonna- ja rüütelkonnategelasi. Pojapoeg vabahärra Karl Axel Christer von Bruiningk (1782−1848) oli 1833−1847 Liivimaa maanõunik ja täitis 1836. aastal ka Liivimaa maamarssali kohuseid. Ta oli väljapaistev põllumees: ühena esimestest hakkas ta Liivimaal kasvatama meriinolambaid, samuti oli tal suur roll piimaveiste aretamises. Lõi aktiivselt kaasa Liivimaa sotsieteedi tegevuses ja valiti selle presidendiks. Teenete eest võeti ta 1840. aasta 3. mail (vkj) Kuramaa rüütelkonna matriklisse. Tema poeg Tartu-Võru kreisisaadik vabahärra Karl von Bruiningk (1804−1869) oli suurmaavaldaja: lisaks isalt päritud mõisatele suurendas ta päriseksostu või pantimise kaudu veelgi oma maaomandit ja tema käes oli 13 mõisa.

Lübecki-Narva liin

Bruiningkide Virumaa Lübecki-Narva liini rajaja kaupmees Joachim Brüning (suri pärast 1630) sai 1630. aastal Lübecki kodanikuks. Tema poeg Joachim Brüning (suri 1679) rändas 1660. aasta paiku tõenäoliselt koos onupoeg Heinrichiga Narva, kus ta sai 1667. aastal Narva linnakodanikuks. Tema liin kustus juba järgmises põlves XVII sajandi lõpul.

Suguvõsa liikmeid

• Adolf Brüning (1624−1702), Lübecki raehärra
• Heinrich Bruiningk (suri 1697), Narva raehärra
• Heinrich Bruiningk (1676–1736), teoloogiadoktor, Narva Johannese koguduse pastor, Liivimaa kindralsuperintendent, mõisaomanik
• Hermann Brüning (1690−1760), Lübecki raehärra
• Vabahärra Axel Heinrich von Bruiningk (1705−1775), riiginõunik, Liivimaa maanõunik, mõisaomanik
• Friedrich Justin Bruiningk (1707−1774), filosoofiamagister, Volmari pastor, Riia praost, mõisaomanik, hernhuutlaste esindaja Liivimaal
• Gerhard Johann Bruiningk (1711−1767), Liivimaa õuekohtu viitsepresident
• Heinrich von Bruiningk (1738−1785), hernhuutlaste piiskop
• Vabahärra Ludolf August von Bruiningk (1739−1802), valitsusnõunik, mõisaomanik
• Friedrich Justin von Bruiningk (1743−1807), kolleegiuminõunik, Võnnu kreisisaadik, Võnnu kreisikohtunik, mõisaomanik
• Heinrich Friedrich von Bruiningk (1773−1850), pastor, mõisaomanik
• Georg Friedrich von Bruiningk (1780−1845), õuenõunik, Võnnu-Valga maakohtunik, Liivimaa õuekohtu president, mõisavaldaja
• Vabahärra Karl Axel Christer von Bruiningk (1782−1848), Liivimaa maanõunik, Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi president, mõisaomanik, teenekas põllumees
• Vabahärra Karl von Bruiningk (1804−1869), kreisisaadik, Õpetatud Eesti Seltsi president, mõisaomanik
• Vabahärra Ludolf August von Bruiningk (1809−1891), kihelkonnakohtunik, maakohtunik, mõisaomanik
• Vabahärra Alexander Heinrich von Bruiningk (1831−1903), kindralmajor
• Vabahärra Axel Heinrich Edmund von Bruiningk (1846−1885), kunstiajaloolane, Ermitaaži konservaator
• Vabahärra Gottfried Robert Hermann von Bruiningk (1849−1927), filosoofia audoktor, Liivimaa rüütelkonna sekretär ja arhivaar, Bruiningki suguvõsa ajaloo autor, ajaloolane

Bruiningki suguvõsa mõisavaldused

Hellenurme mõis. Bruiningki suguvõsa valdus 1738−1850

• Liivimaa eesti distrikt:
  • Ala (Assikas) (1856−1865, pandivaldus), Aitsra (Adscher) (1856−1865, pandivaldus), Arula (Arrol) (1857−1861), Hellenurme (Hellenorm) (1738−1850), Kiidjärve (Kidjerw) (1787−1791), Kiuma (Kioma) (1776−1829), Krabi (Schönangern) (1873−1882), Leebiku (Abenkat) (1856−1869, pandivaldus), Palupera (Palloper) (1818−1870), Pangodi (Spankau) (1792−1793, rendivaldus), Penuja (Penneküll) (1855−1863), Päidla (Samhof) (1741−1850), Rannu (Schloß Randen) (1759−1775), Uue-Kirepi (Neu-Kirrumpäh) (1817−1865), Uusna (Neu-Tennasilm) (1759−1775), Vahtra (Neu-Wrangellshof) (1792−1793, rendivaldus), Valguta (Walguta) (1759−1775), Vana-Kasaritsa (Alt-Kasseritz) (1786−1789, rendivaldus), Vana-Kirepi (Alt-Kirrumpäh) (1817−1865), Vana-Nõo (Alt-Nüggen) (1835−u 1839, rendivaldus), Vana-Prangli (Alt-Wrangellshof) (1738−1792), Vana-Suislepa (Alt-Suislep) (u 1725−pärast 1750, rendivaldus), Vanamõisa (Althof) (1856−1857, pandivaldus), Vorbuse (Forbushof) (1822−1848), Väike-Konguta (Klein-Congota) (1846 pandi-, 1846−1857 ja 1861 pärusvaldus)

Veselauska mõisa häärber. Selle lasi ehitada Friedrich Justin Bruiningk 1766. aastal

• Liivimaa läti distrikt:
  • Akenstaka (Klingenberg) (XVIII sajandil), Alderi (Hollershof) (1718−? pandi-, 1723−1736 pärusvaldus), Bukas (Suddenbach) (1730−u 1767), Labrenči (Labbrenz) (1807−1815, pandivaldus), Rucka (Würzenberg) (1723, rendivaldus), Vecpauli (Paulenhof) (1770−1794), Stalbe (Stolben) (1847−1859), Strīķi (Strikenhof) (XVIII sajandi lõpul, rendivaldus), Veselauska (Wesselshof) (1761−1794)
• Sileesia:
  • Mlietsch (1800-1806)

Vaata ka

• Palupera mõisa kalmistu

Kirjandus

• Bruiningk, Hermann Baron. Das Geschlecht Bruiningk in Livland. Riga: Kommisionsverlag von N. Kymmels Buchhandlung, 1913 [1].
• Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 131, 261-264.
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935. Lk 465-466, 687 [2] [3].
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Neue Folge. Bd IV. Hamburg: 2014. Lk 19-44.
• Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd II. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1974. Lk 137-138.

Välislingid

• Väljavõte Saaremaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust