Mine sisu juurde

Boržomm

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib mineraalveest; linna kohta vaata artiklit Bordžomi
Boržomm
ბორჯომი
Tüüp gaseeritud mineraalvesi
Tootja GG&MW
Päritolukoht Gruusia
Tuli müügile 1890
Veeb www.borjomi.com

Boržomm (kaubamärk Borjomi; gruusia keeles ბორჯომი) on looduslikult karboniseeritud mineraalvesi Bordžomi oru allikatest Kesk-Gruusias. Sealsed arteesia kaevu tüüpi allikad saavad oma vee liustikelt, mis katavad Bakuriani mägesid 2300 meetri kõrgusel. Vesi tõuseb pinnale ilma pumpamata ja voolab mööda torustikku Bordžomi linna villimistehastesse.[1][2]

Bordžomi allikad avastasid Venemaa keisririigi sõjaväelased 1820. aastatel. Mineraalveeallikad kogusid kuulsust üle kogu Venemaa, muutes Bordžomi populaarseks turismisihtkohaks. Kaubamärgi ajalugu on tihedalt seotud Romanovite dünastiaga. 1890. aastatel pudeldati boržommi suurvürst Mihhailile kuulunud villimistehases. Pärast 1917 aasta revolutsiooni Venemaal ja sellel järgnenud Nõukogude-Gruusia sõda ettevõte natsionaliseeriti ning Bordžomi mineraalveest sai üks Nõukogude Liidu ekspordiartiklitest.[1]

Boržommi eksporditakse enam kui 40 riiki.[1] Alates 1995. aastast kuulub Borjomi kaubamärk ja tootmine ettevõttele Georgian Glass & Mineral Water Co. N.V. (GG&MW),[3] , mis on osa vene konsortsiumist Alfa Group.[4] Gruusia ja Venemaa teadlased soovitavad boržommi mitme seedetrakti haiguse ja suhkurtõve kompleksraviks.[5][6][7][8]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]
Jevgenjevski allikas Bordžomis. Foto: Sergei Prokudin-Gorsky, 1912

Bordžomi oru mineraalveeallikad avastati üle tuhande aasta tagasi.[1] Arheoloogide avastatud seitse suurt kivivanni pärinevad 7. sajandist ja tõendavad allikavee kasutamist kõige tõenäolisemalt kümblemiseks.[1] Allikad jäeti maha ja taasavastati 19. sajandi alguses.[1] Vahepealsetel aastasadadel, kui kestis lakkamatu sõjategevus, oli Bordžomi ja selle ümbrus asustamata ja võsastunud.[9]

1829. aastal, kui Bordžomi piirkonnas paiknes Venemaa armee Hersoni grenaderide rügement, mis osales sõjategevuses Osmanite impeeriumi vastu, leidsid Vene sõdurid mineraalvee allikad Bordžomi jõe paremkaldal. Rügemendi juht polkovnik Pavel Popov käskis allikad puhastada ja tuua sealt vett väeosa laagrisse. Kõhuhäda käes vaevlev Popov oli esimene, kes vett proovis. Nähes, et vesi mõjus tervisele hästi, lasi ta allikad kividega ümbritseda ja sinna juurde omale väikese suvila ja kümblushoone ehitada.[1] Aastal 1837 asendati Hersoni rügement Gruusia grenaderidega. Väeosa arst Amirov uuris vee koostist ja mõju ning saatis esimesed veeproovide tulemused Peterburi ja Moskvasse.[1] Juba aastaks 1841 oli boržommi tervendav mõju nii kuulus, et Jevgeni Golovin, keisri asevalitseja Kaukaasias, tõi oma haige tütre Bordžomi allikatele ravile. Tänu tütre Jekaterina kiirele paranemisele nimetas ta ühe allika Jekaterinski (vene Екатерининский) ja teise oma nime järgi Jevgenjevski (Евгеньевский) allikaks.[1]

Golovin viis mineraalvee kiiresti ka tsiviilkasutusse.[10] 1850. aastal avati Bordžomi Mineraalvee park ja 1854. aastal alustati esimese villimistehase ehitust. Bordžomi vesi kogus kiirelt populaarsust üle kogu Venemaa keisririigi ja valitsus ehitas sinna losse, parke ja hotelle, et mahutada saabuvaid turiste ja patsiente. Thbilisist Bordžomisse jõudmiseks kulus hobuvankritega tavaliselt 8–9 tundi, aga 1894. aastal ehitatud uus Mihhailovo–Bordžomi raudtee vähendas oluliselt teekonnale kuluvat aega. Allikaid külastasid mitmed tuntud inimesed, näiteks Anton Tšehhov ja Pjotr Tšaikovski, aga ka keiserliku perekonna liikmed.[11] Tol ajal oli Bordžomi vene turistide jaoks selliste Euroopa spaade nagu Vichy võistleja ning teenis nime "Venemaa Vichy"[10][12] ja "Kaukaasia Pärl".[13][14]

Bordžomi-Kharagauli Rahvuspark mineraalvee allikate lähedal

Aastal 1894 rajas suurvürst Mihhail Romanov Bordžomi parki villimistehase, mis töötas seal kuni 1950. aastani. Bordžomi vee tulud tõid jõukuse ja Mihhaili pojast ja pärijast Nikolaist sai 1914. aastaks kõige rikkam Venemaa suurvürst. Kuna kasvas nõudlus klaaspudelite järele, siis 1896. aastal asutati seal ka klaasivabrik. Arhiiviandmetele toetudes villiti 1854. aastal ainult 1350 pudelit vett, 1905. aastal aga juba 320 000 pudelit ja 1913. aastal müüdi üle 9 miljoni pudeli mineraalvett. Pärast Nõukogude võimu kehtestamist Gruusias müüdi boržommi kõikjal Nõukogude Liidus ja see maitses ka riigijuhtidele eesotsas Jossif Staliniga.[1][15] Aastatel 1927–1982 uuriti maapõue Bordžomi orus ja puuriti 57 uurimiskaevu sügavusega 18,4–1502 m.[16] 1961. aastal eksporditi 423 000 pudelit boržommi 15 riiki, sealhulgas Ameerika Ühendriikidesse, Prantsusmaale ja Austriasse.[1] Borjomi oli tuntuselt kolmas Nõukogude Liidu kaubamärk pärast Volgat ja Aeroflotti.[17] 1980. aastatel toodeti boržommi 400 miljonit pudelit aastas.[1] Tootmismaht vähenes, kui Nõukogude Liit kokku varises ja iseseisvunud Gruusia Vabariigi majanduslik areng pidurdus. Georgian Glass and Mineral Waters Company (GG&MW) alustas boržommi pudeldamist aastal 1995 ja suurendas taas tootmismahtu,[1] eksportides 80% toodangust, üle poole sellest Venemaale.[18] 1990. aastatel võitles tootja piraatlusega, võltsingute levikut vähendasid GG&MW hoogne pakendikampaania ja 1998. aasta finantskriis Venemaal.[17]

Mais 2006 keelustas Venemaa Gruusia mineraalvete impordi, kuulutades selle ebaturvaliseks. Keeld lõpetati seitse aastat hiljem, aastal 2013.[19] Gruusia vaatenurgast oli see piirang osa Venemaa poliitilisest jõudemonstratsioonist.[20][21][22] Selle keelu tulemusel kaotas GG&MW 2006. aastal 25 miljonit lari, kuid ettevõte teatas, et 2008. aastaks küündisid müügimahud taas 2006. aasta tasemele. Tingituna ülemaailmsest finantskriisist[3] langes mineraalvee müük 2008. aastal taas 30–40%, kuid taastus juba aastaks 2010.

Omadused

[muuda | muuda lähteteksti]
Bordžomi org

Bordžomi vesi on vulkaanilise päritoluga ja üle 1500 aasta vana. Vett surub 1500 meetri sügavuselt maapinnale maa-aluse loodusliku süsinikdioksiidi rõhk. Mineraalvesi ei jahtu pinnale jõudes maha, vaid väljub temperatuuril 38–41 °C.[23] Bordžomi allikad asuvad Adžaari-Imerethi mägise ala keskosas, Suur-Kaukasuse mäestikus 760–920 meetri kõrgusel merepinnast. Üheksa puurkaevu keskmine sügavus on 1200–1500 meetrit.[16]

Selleks, et säilitada allikavete mineraalne koostis, kinnitas Gruusia Keskkonnaministeerium 2006. aastal boržommi tootmise kava aastateks 2006–2031 mahuga 561 000 liitrit päevas, mis võimaldab kümmet puurauku kasutades villida üle 1 miljoni pudeli päevas. Ammutamise asukohti on kolm: Keskus (Bordžomi linna läheduses), Likani (Likani küla) ja Vashlovani-Kvibisi (Vashlovani ja Kvibisi külades).[16] Mineraalvesi pumbatakse mööda 25 km pikkust roostevabast terasest torustikku kahte villimistehasesse, kus see jahutatakse ja pudeldatakse. Üks tehastest villib vee klaaspudelitesse, teises villitakse plastpudelitesse.[23]

Mineraalvee tootmine ja sellega seotud turism Bordžomis ja lähedalasuvas Bordžomi-Kharagauli rahvuspargis moodustavad 10 protsenti Gruusia ekspordist. Bakuu-Tbilisi-Ceyhani naftajuhtme ehitus Bordžomi lähedal seab majanduslikud huvid vastuollu võimaliku negatiivse mõjuga piirkonna loodusele.[24]

Pakend

[muuda | muuda lähteteksti]

Boržommi villitakse 0,33- ja 0,5-liitristesse klaaspudelitesse ning 0,5- ja 1-liitristesse plastpudelitesse. Kõik pudelid on keeratava korgiga. Rohekat värvi klaasist pudelite toon (nn gruusia roheline) on patenteeritud. 2011. aasta veebruaris võeti kasutusele uus moodsam pakend reljeefse hirve kujutisega ja tootja logoga etiketil. Uues pudelis boržomm on saadaval enam kui 40 riigis, sealhulgas Ukrainas, Iisraelis, Ameerika Ühendriikides, Tšehhis, Poolas, Bulgaarias, Küprosel, Kanadas, Austrias, Türgis, Jaapanis, Hispaanias, Belgias, Hollandis, Kreekas, Austraalias, Araabia Ühendemiraatides, Suurbritannias, Lõuna-Korea ja Eestis.[25]

Auhinnad

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 "History of TM". IDS Borjomi Georgia. Vaadatud 16.02.2011.
  2. ↑ Forbes, Bertie Charles (2005). Forbes. Volume 175, Issues 1–4. Forbes, Inc. Lk 81.
  3. ↑ 3,0 3,1 "GG&MW Retains Borjomi Production License". Civil Georgia. 20. märts 2011. Vaadatud 01.03.2011.
  4. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. aprill 2013. Vaadatud 17. aprillil 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  5. ↑ "Clinical researches results". IDS Borjomi Georgia. Vaadatud 01.03.2011.
  6. ↑ Iakhontova, OI; Valenkevich, LN; Shepp, EE; Lambina, SA; Demidova, TV; Shepp, AE (august 1992). "[The functional-morphological changes in the duodenum in chronic pancreatitis]". Likars'ka sprava / Ministerstvo okhorony zdorov'ia Ukrainy (8): 33–6. PMID 1475921.
  7. ↑ Shugarov, AA; Tvauri, MP (juuni 1957). "[Indications for directing a patient to Borzhom spa]". Voenno-meditsinskii zhurnal. 5 (6): 63–4. PMID 13557781.
  8. ↑ Shugarov, AA; Tvauri, MP (1968). "[Experience in the treatment of patients with diabetes mellitus at the Borzhomi health resort]". Voprosy kurortologii, fizioterapii, i lechebnoi fizicheskoi kultury. 33 (4): 366–7. PMID 4242626.
  9. ↑ (Russian) Potto, Vasily (2006, originally published 1899), Кавказская война. Том 1. Турецкая война 1828–1829гг.
  10. ↑ 10,0 10,1 McReynolds, Louise (2003), Russia at Play: Leisure Activities at the End of the Tsarist era, pp. 175, 173.
  11. ↑ Burford, Tim (2007). Georgia. Timber Press. Lk 158. ISBN 978-1-84162-261-3. Vaadatud 21.02.2011.
  12. ↑ Cockfield, Jamie H. (2002), White Crow: The Life and Times of the Grand Duke Nicholas Mikhailovich Romanov, 1859–1919, p. 39.
  13. ↑ (Russian) Dzhanshiyev, Grigory (1886), Перл Кавказа.
  14. ↑ Meakin, Annette M. B. (1906), Russia: Travels and Studies, p. 420.
  15. ↑ Aniśko, Tomasz (2006). Plant exploration for Longwood Gardens. Timber Press. Lk 207. ISBN 0-88192-738-4. Vaadatud 21.02.2011.
  16. ↑ 16,0 16,1 16,2 "Borjomi. Источники" [Borjomi. Source]. Vaadatud 16.02.2011.
  17. ↑ 17,0 17,1 Cheverton, Peter (2006). Understanding Brands. Kogan Page Publishers. Lk 11. ISBN 0-7494-4665-X. Vaadatud 21.02.2011.
  18. ↑ "Russia Targets Georgian Mineral Waters". Civil Georgia. 18. aprill 2006. Vaadatud 01.03.2011.
  19. ↑ "Russia Ends Ban on Borjomi Water". Vaadatud 28.04.2015.
  20. ↑ Chivers, C.J. (5. mai 2006). "Russia Bars Georgian Mineral Water". New York Times. Vaadatud 20.02.2011.
  21. ↑ Thorner, Rachel (17. aprill 2006). "Today's Russian Newspapers". New York Times. Vaadatud 22.02.2011.
  22. ↑ Bilefsky, Dan (27. september 2008). "War Left Georgia Economy Bruised, but Not Broken". New York Times. Vaadatud 21.02.2011.
  23. ↑ 23,0 23,1 "Production and Bottling". IDS Borjomi Georgia. Vaadatud 16.02.2011.
  24. ↑ "BTC Pipeline Georgia". WNET-PBS, New York. Vaadatud 19.02.2011.
  25. ↑ "Legendary mineral water "Borjomi" changes its packaging". Vestnik Kvakaza. 01.02.2011. Vaadatud 29.04.2011.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Boržomm&oldid=6160608"