Boriss Pravdin

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Boriss Pravdin (1. aprill 1887, Võšni Volotšok, Tveri kubermang4. september 1960, Tartu) oli Eesti keeleteadlane.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Boriss Pravdin oli venelane, kooliõpetaja poeg ja Anatoli Pravdini isa.[1]

Lõpetas 1904 Riia Aleksandri Gümnaasiumi, 1912 Moskva Ülikool ajalookeeleteaduskonna. Oli 1912–18 Riia Linna Reaalkooli vene keele ja kirjanduse õpetaja (1915 evakueerus koos kooliga Tartusse), 1918 Tartu Reaalkooli ja 1919–23 H. Treffneri Gümnaasiumi õpetaja, 1919–44 TÜ vene keele lektor, 1944–54 vene filoloogia kateedri juhataja, aastast 1946 dotsent), aastast 1954 pensionil. Õpetas vene keele grammatikat, vene kirjanduse ajalugu, sh erikursusi vene kirjanikest, vene rahvaluulet; koostas (pärast sõda) esimesed kõrgkooli vene keele õpikud. Õpetas ka poola ja prantsuse keelt.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimusi vene kirjanduse ja vene keele õpetamise metoodikast. 1920. aastate alguses toimetas (koos P. Afanasjev-Kozloviga) trükki sarja Русские классики для эстонских школ (Nikolai Gogol, Anton Tšehhov), 1920. aastate teisel poolel avaldas kohalike saksa ja vene koolide tarbeks hulga raamatuid (Johann Voldemar Jannsen, Jakob Pärn, Jakob Mändmets, Eduard Vilde) sarjast "K/ü "Loodus" Eesti kirjandus vene koolidele". 1940–41 avaldas Mihhail Lermontovi ja Mihhail Zoštšenko teosed (vene-eesti sõnastikega). 1945 ilmus vene keele õpik kõrgkoolidele, kus tekstidele oli lisatud sõnastik, grammatikareeglid, harjutused ja kordamisküsimused. Selline komplekssusprintsiip vastab ka tänapäevastele võõrkeelte õpetamise metoodika põhimõtetele. 1946–48 ilmus (kaaskoostajad Valmar Adams ja Hilda Maiste-Aller) 2-osaline vene kirjanduse lugemik üliõpilastele. Avaldas 1936 väikese vene-eesti sõnaraamatu, oli koos Peeter Arumaa ja Johannes Voldemar Veskiga suure 2-köitelise vene-eesti sõnaraamatu kaasautor (1940–47; 2. trükk 1975), Voldemar Muheli "Vene-eesti sõnaraamatu" (1. tr 1953) ja Johan Tamme "Eesti-vene sõnaraamatu" (1. tr 1955) toimetaja. Avaldas ka luuletusi (almanahhis "Via sacra", 1923), oli aktiivselt tegev kohalike venelaste kirjanduselu ja kultuuriürituste korraldamisel, suhtles aktiivselt Eduard Vilde, Gustav Suitsu, Friedebert Tuglase jt eesti kirjanikega, tõlkis vene keelde nende jt (Friedrich Reinhold Kreutzwald, August Gailit jt) teoseid.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • EEA, f 384, n 1, s 4019
  • f 2100, n 2, s 865
  • Isik. toimik TÜ arh-s
  • EE 14, 378
  • Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Trt, 1987, 238
  • Veski, J. V. Boriss Pravdin. // KK (1960) 10, 639–640
  • Issakov, S. Pedagoog, teadlane ja luuletaja. 100 aastat Boris Pravdini sünnist. // KK (1987) 4, 214–225.
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.