Soontaga mõis

Soontaga mõis (saksa keeles Sontack, ka 1439 Sontacke, 1518 Sodatz, 1585 Sotak) oli metsamõis Rõngu kihelkonnas Tartumaal. Tänapäeval jääb kunagine mõis Tõrva valda Valga maakonnas.

Ajalugu

Soontaga mõisa (saksa k. Sontack, Sotack) kohta vanim teade on aastast 1439, kui Tartu stiftifoogt Klaus Holstver müüs mõisa koos veski ja 16 adramaaga Ludeke Zögele (Soygerile). Zöged, kellele kuulus ka lähedalasuv Puka mõis, pidasid mõisa kuni Poola ajani. Poola ajal kaotasid rootsimeelsed Zöged mõisa ja pärijad vabahärra Reinhold Gustav von Ungern-Sternberg ja kindralmajor Wolmar Anton von Schlippenbach said selle tagasi aastal 1697. 1726. aastal jäi Soontaga mõis vabahärra Carl Heinrich von Wrangellile. Tema järglane Sophia Helena von Wrangell pantis valduse 3000 hõberubla eest Valga kaupmehele Heinrich Johann Franzenile. Enne 1776. aastat ostis mõisa rittmeister Valentin Johann von Loewenstern, kes liitis selle oma kõrvalasuva Kuigatsi mõisaga ja Soontagast sai karjamõis.^[1] Järgnevalt kuulusid Pringi, Kuigatsi, Soontaga ja Vaalu mõisad, Loewensternidele^[2].

Kuna Soontaga mõisas on läbi ajaloo olnud väga vähe põllumaad (min 1725. aastal 2 1/4 adramaad), siis on ta olnud põhiliselt Aakre, vähem Puka, Kuigatsi ja Õru mõisate koosseisus niinimetatud metsamõisana. Lisaks metsarohkusele on metsanduse eelisarengule põllunduse ja karjanduse suhtes tuge pakkunud Soontaga oja oma suure languga alamjooksul ja stabiilse toitega Priipalu ja Rooni soodest ning seeläbi suhteliselt võimsa saeveskiga (38 kW, 4 turbiini 1940. aastal Eesti Rahvusliku Jõukomitee^[3] andmetel) ning mugav lähedus Väiksele Emajõele, mis lubas saematejalide toimetamist isegi Tartu linnani.

Ametliku metsamõisa staatuse sai Soontaga mõis Esimese maailmasõja eel, Aakre mõisa koosseisus. Vaid väike ala mõisasüdames jäi põllumaana kasutusse möldrile, metsavahile ja puulõikajaile. Pärast Eesti iseseisvumist ja viimase Aakre metsamõisa metsaülema Adalbert Walteri lahkumist Saksamaale moodustati Soontaga ja ümberasuvate mõisate (Aakre, Puka, Ruuna, Kuigatsi, Vaalu, Mägiste, Pringi) metsadest Aakre metskond kontoriga Soontagas Saeveskil.^[4]

Mõisakompleks

20. sajandi keskpaigaks oli säilinud puust mõisahoone (1960. aastatel Aakre metskonna kontor), härjatall ehk Valgemaja, sepikoda (lammutatud 1989. aastal uue metskonnahoone ehituse käigus) ja niinimetatud Adleri vesiveski. Mõisahoone paikneb miniatuurses pargis, mis on piiratud idast sarapuuhekiga ja läänest Soontaga oja ja Soontaga Veskijärvega.

Viited

↑ A.Tiideberg, Puka 2005, "Puka vald läbi ajaloo tuulte" ISBN 9949-13-154-5
↑ Soontaga mõis (Rõngu khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
↑ ERA f.1011, n.1, s.99
↑ Eesti Metsaselts, Tartu 2007, "Valgamaa metsad ja metsamajandus", ISBN 978-9985-9602-6-4

[1] A.Tiideberg, Puka 2005, "Puka vald läbi ajaloo tuulte" ISBN 9949-13-154-5

[2] Soontaga mõis (Rõngu khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis

[3] ERA f.1011, n.1, s.99

[4] Eesti Metsaselts, Tartu 2007, "Valgamaa metsad ja metsamajandus", ISBN 978-9985-9602-6-4

[1]

[2]

[3]

[4]