Bleiburg

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Bleiburg

saksa Bleiburg
sloveeni Pliberk
Pliberk-znamenje.jpg
Peaväljak ja katkusammas
Vapp

Pindala: 69,7 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 4072 (1.01.2018)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 46° 35′ N, 14° 48′ E
Bleiburg im Bezirk VK.png
Asend Völkermarkti ringkonnas
Bleiburg (Austria)
Bleiburg

Bleiburg (sloveeni: Pliberk) on väike linn Austria Kärnteni liidumaa (Koroška) lõunaosas, Klagenfurdist kagus, Völkermarkti ringkonnas, u. 4 km Sloveenia piirist.

Omavalitsuse osad on Aich (Dob), Bleiburg, Grablach (Grablje), Kömmel (Komelj), Moos (Blato), Oberloibach (Libuče), Rinkenberg (Vogrče), Sankt Margarethen (Šmarjeta), Schattenberg (Senčni kraj), Unterloibach (Libuče), Weißenstein (Belšak) ja Woroujach (Borovje). 2001. aasta rahvaloenduse andmetel olid 30,4% rahvastikust Kärnteni sloveenid.

Piirilinn asub Drava parempoolse lisajõe Feistritzi oja orus Karawankide mäestiku Peca massiivist põhja pool. Seal asuvad piirkonnakohus, sõjaväe kasarm ning kohalik tootmis- ja teenindustööstus. Bleiburgi nime, tähendusega 'Pliiloss', võib seostada plii kaevandamisega Peca mäel.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Bleiburgi loss

See piirkond oli osa Kärnteni hertsogkonnas asuvast Liupicdorfi mõisast, mille Brixeni piiskop Albuin I u. 1000. aastal oma vennale krahv Aribole pühendas. Vanim säilinud dokument, mis mainib linna kui castrum et forum Pliburch, pärineb 1228. aastast. Bleiburgi lossi krahvivalduse hõivasid 1369. aastal Habsburgidest hertsogid Albrecht III ja Leopold III, asula sai järgmisel aastal linnaõiguse. 16. märtsil 1393 andis hertsog Albrecht kodanikele õiguse pidada iga-aastast Wiesenmarkt ('aasaturg') laata, mis toimus igal aastal 1. septembril kuni tänaseni vähemalt 1428. aastast alates. 1601. aastal loovutati loss Thurn-Valsassina krahviperekonnale, kes ehitas selle ümber selle praeguses renessanss-stiilis ja omab seda tänagi, koos Hageneggi lossiga Eisenkappel-Vellachis.

Aastatel 1918-1920 oli Bleiburg Jugoslaavia vägede poolt okupeeritud. Vaatamata piirkonnas valitsevale sloveenide ülekaalukale enamusele jäi linn pärast Esimese maailmasõja lõppu Austria-Ungari lagunemise järel rahvuslikul/etnilisel moel Austriale. 1920. aasta Kärnteni plebistsiidis lükkasid Lõuna-Kärnteni elanikud tegelikult tagasi ettepaneku ühineda Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriigiga (hilisem Jugoslaavia) ja valisid Austriasse jäämise. Bleiburgi valimisringkonnas andis aga õrn enamus rahvastikust (51%) oma hääle Jugoslaavia poolt. Tänapäevase Bleiburgi omavalitsuse territooriumil valis 59,8% hääletajatest Austria asemel Jugoslaavia.

Bleiburgi repatrieerimised[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Bleiburgi repatrieerimised

15. mail 1945 kapituleerus Iseseisev Horvaatia Riik Bleiburgis võidukale Jugoslaavia armeele. See oli alguskoht kohtuväliste hukkamiste reale, mille käigus kõrvaldasid partisanid tuhanded Horvaatia koduvalve ja Ustaša, Sloveenia koduvalve ja Serbia Tšetnikute väed, kes olid alistunud Briti vägedele Liitlasvägede okupeeritud Austrias ja kes hiljem Operatsiooniga Keelhaul tagasi kodumaale saadeti.

Linnasildi poleemika[muuda | muuda lähteteksti]

Linnasilt 2010. aastal

Bleiburg/Pliberk sai Austria ja Sloveenia meedias aastatel 2005-2007 kuulsaks, kuna kakskeelse kohanime püstitamise üle oli pikka aega vaieldud. Vaidlus oli osa aastakümnepikusest Kärnteni "kohasildi võitlusest" (Ortstafelstreit, sloveeni: Boj za postavljanje dvojezičnih napisov) Kärnteni sloveenide esindajate ja saksakeelse peavoolu kogukonna parempoolsete poliitikute vahel.

2005. aasta detsembris leidis Austria konstitutsioonikohus, et topograafiline silt Bleiburgi linna sisenemisel oli põhiseadusega vastuolus, kuna see oli kirjutatud vaid saksa keeles, ja käskis püstitada kakskeelse saksa-sloveeni sildi. 2006. aasta veebruaris liigutas Kärnteni kuberner Jörg Haider isiklikult saksakeelset silti mõned meetrid, lootes tekitada uue õigusliku olukorra, mis nõuaks konstitutsioonikohtu uut otsust.

Kuid juba 2006. aasta märtsis andis Völkermarkti ringkonnavolinik välja ametliku määruse, mis kohustas kahekeelse sildi püstitamise vastavalt kohtu otsusele. Sellegipoolest keeldus kuberner Jörg Haider korraldust täitmast, aidates veelgi lahkarvamusi tekitada. Sama aasta augustis lisas Haider isiklikult väikese sloveenikeelse linnanimega (Pliberk) sildi saksakeelse alla. 2006. aasta detsembris kuulutas Austria konstitutsioonikohus selle tegevuse ebaseaduslikuks, korrates oma otsust, et tuleks paigaldada korralikud kakskeelsed sildid.

2007. aasta veebruaris alustas Kärnteni piirkondlik prokuratuur kuberner Haideri ja selle asetäitja Gerhard Dörfleri suhtes kohtumenetlust ametliku väärkäitumise eest Bleiburg kohasildi juhtumis. Uurimine lõpetati pärast seda, kui kuberner 11. oktoobril 2008 liiklusõnnetuses suri. Konstitutsioonikohtu 9. juuli 2010. aasta järjekordse otsuse põhjal püstitati Haideri järglase Gerhard Dörfleri käsul lõpuks korralikud kakskeelsed sildid.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntud inimesi[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]